Sundüürnikud nõuavad kahjude heastamist. 5146 allkirja

 Näiteks Rail Balticu alla minevate maade ja majade eest riik kompensatsiooni pakub, ja seda peavad kõik loomulikuks. Seda, et perekonnad välja tõsteti, enamikul juhtudel uut elamispinda vastu andmata, loomulikuks pidada ei saa. Seda, et inimesi sunniti laenu võtma, uut korterit ostma ja hiiglaslikke remonte tegema, seda võib pidada lausa represseerimiseks. Igal juhul oli see ääretult ebavõrdne kohtlemine nende inimestega võrreldes, kes erastasid oma senise kodu sisuliselt null summa eest. Oli juhtumeid, ja mitte vähe, kus kodust sunniti taas lahkuma kord juba küüditatud inimesed.

Vastavalt nn petitsioonide seadusele esitati nüüd allkirjad Riigikogule menetlemiseks. Isegi kompensatsiooniseaduse eelnõu olid Üürnike Liidu tegelased kaasa pannud.

Eiki Nestor kutsus delegatsiooni pikemale vestlusele ja küsis: kuidas ja mismoodi üürnikud seda heastamist näevad? Et kas on tehtud arvutusi, kui palju see riigile maksma võiks minna? Üürnike Liidu esimees Helle Kalda vastas, et variante on erinevaid – võib kompenseerida pensioniga (nagu represseerituidki), võib pakkuda riigivara. Summadest rääkides tuleb ju esmajoones jõuda mingisugusele konsensusele Riigikogu saalis. Helle Kalda kui endine Riigikogu liige teab, et ilma aruteluta sellessamas saalis, kus omandireformiseadus 25 aasta eest vastu võeti, ei juhtu midagi. Et see valus teema (mida arvatavasti kõikide erakondade poliitikud tunnevad) sinna saali menetlemisele jõuaks, selle tarvis ongi need 5146 allkirja kogutud.

Vaatame, mida toob asjade edasine käik.

URMI REINDE, Üürnike Liidu endine pressisekretär

Fotod Urmi Reinde ja Heimar Lenk

[fotoallkirjad]

ÜLEANDMINE: vasakult Eiki Nestor, Helle Kalda, Marika Tuus-Laul, Peeter Tedre.

LAUA TAGA: Arutelus osalesid vasakult Peeter Tedre, Helle Kalda, Eiki Nestor, Märt Sults ja Marika Tuus-Laul.

SÜMBOL: Helle Kalda soovis, et riigi teine mees aitaks sundüürnikel lõpuks saada koduvõtme.

Jaga |