Nädala juubilar URMAS LAHT 60

Urmas Laht on selles mõttes tüüpiline eesti mees, et tema sõprussidemed ulatuvad aastakümnete taha – tihti saadi sõbraks juba kooliajal. Üheks selliseks lähedaseks sõbraks on kindlasti Vinni vallavanem Toomas Väinaste. Nende meeste tutvus sai alguse 1980ndatel aastatel, kui nad õppisid Eesti Põllumajanduse Akadeemias (EPA) ökonoomikat ja juhtimist. Toomas Väinaste muheleb meenutades, et nende kursusel oli kaks kursusevanemat, kelle mõlema perekonnanimed olid seotud veega: üks oli Urmas Laht ja teine Urmas Järv.  Sõber Urmas oli juba kooliajal agar organisaator, kes oma ideed justkui linnulennult ellu viis.

EPA taust on tänasele juubilarile kindlasti edasiseks eluks palju juurde andnud. Ta on Eestis üks tuntumaid ja edukamaid põllumehi, kes juhib seakasvatusega tegelevat ettevõtet – OÜ Markilo. Lisaks sellele on ta ka Eesti Tõusigade Aretusühistu Nõukogu esimees.  Meie põllumajandusringkonnas teatakse ja tuntakse Urmast Lahte kui meest, kes suudab Eesti põllumajanduse eest südikalt seista ja vajadusel oponeerib kasvõi ministritelegi.

Urmas Lahe initsiatiivil on läbi viidud mitu meeleavaldust.  Kõige värvikam neist on kahtlemata 1999. aasta augustis korraldatud pikett, kus Riigikogu liikmele Valve Kirsipuule toodi elusad sead otse Toompeale. Toonase meeleavalduse eesmärk on aktuaalne ka täna – nimelt, Eesti riik peaks hea seisma selle eest, et kodumaised põllumajandustootjad saaksid oma rahva ise ära toita. Riik peaks toetama meie põllumehi selliselt, et ei toodaks sisse niivõrd palju võõramaist toorainet. 

 Urmas Laht on pikka aega võidelnud puhta eesti toidu eest. Ka täna võtab ta sel teemal väsimatult sõna. Ikka ja jälle kogeme seda, kuidas teised Euroopa Liidu liikmesriigid  seisavad oma põllumehe eest ja astuvad jõulisi samme, et just nende kohalikud toidutootjad oleksid igas riigis eelisseisus. Kahjuks ei saa seda seni öelda Eesti valitsuse kohta.

 Endise Riigikogu liikmena ja kogenud ettevõtjana näeb Urmas Laht väga selgelt praeguse Eesti riigi põllumajanduspoliitika kitsaskohti ja vajakajäämisi. Vaieldamatult on sealihasektoris just Urmas see mees, kes oskab välja pakkuda töötavaid lahendusi ja teha konkreetseid ettepanekuid meie põllumajanduse hoogsaks parandamiseks. Paraku näitab viimaste aastate kogemus, et asjatundjate nõu on viimane asi, mida Toompea valitsus kuulda soovib, mis kajastub ilmekalt ka Eesti põllumajanduse kurvas seisus.

Urmas Lahte võib iseloomustada aga kui ettevõtjat, kes suudab oma äri ka siis veepinnal hoida, kui majanduses on olnud väga rasked ajad.  Mäletan, kuidas ta käis 2005. aastal korduvalt tollase majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare jutul sõnumiga – Venemaa turg tuleb eesti sealihale lahti teha! Asi sai aetud ja meie põllumajandustoodetele oli tee idanaabri turgudele avatud.

 Ka tänases raskes olukorras, kus Eesti põllumajandus on tervikuna väga suures kriisis, kuna ühelt poolt on Vene turg taas kinni pandud ja teiselt poolt ei suuda meie põllumees Euroopa turul olevate madalate hindadega võistelda, on Urmas Laht ikkagi leidnud uue niši. Selle nimi on puhas eesti toit! Ta müüb oma farmi sealiha erinevates Eesti paikades, nii Lääne-Virumaal kui ka Tallinnas. Tuleb tähele panna, et kui Nõmme, Lasnamäe või  Mustamäe turult ostetakse „Oma Põrsas“ sealiha, siis on teada, et see on Urmas Lahe poolt kasvatatud sigade liha, mis on mõistagi säilitusaineteta.

 Enamik Urmase sõpradest, kellega telefonitsi vestlesin, tõid esile juubilari visadust, sihikindlust ja tahtejõudu.  Kui Urmas usub oma ideesse, ei jäta ta enne jonni, kui asi on tehtud ja eesmärk saavutatud. Sünnipäevalapse kunagine kolleeg Riigikogust Kalev Kallo meenutab, kuidas Urmase eestvedamisel käidi mitu korda toonase majandusministri Liina Tõnissoni jutul, kuna oli vaja luua väikeettevõtluse toetamise seadus. Lõpuks nägigi see seadus ilmavalgust, kuigi täna kannab ta veidi teistsugust nime.

Urmase sugulased iseloomustavad teda toetava, abivalmi ja alati head nõu andva inimesena, kelle loomuses on katkematult mitmesuguseid põnevaid ja vajalikke ideid genereerida.  Kui Urmas Laht oli üheaegselt nii Vihula vallavolikogu kui ka Riigikogu liige (tol ajal seadus võimaldas olla paralleelselt  mõlemas valitud institutsioonis), siis oli just tema see, kes koostöös Eesti Olümpiakomitee presidendi Mart Siimanniga lükkas hoo sisse Võsu spordihoone ehitusele. 2004. aastal valminud ehitis oli kogukonna jaoks suure tähtsusega. Lisaks spordihoone valmimisele pani Urmas õla alla nii Võsu tänavavalgustuse kui ka kanalisatsiooni korrastamisele. Ühesõnaga, Vihula valla elanikud pole Riigikogu liikme kohaolekut kunagi nii palju oma vallas tunnetanud kui see oli Urmase ajal.

Kuigi eelnenust võib jääda mulje, nagu oleks meie juubilar elanud vaid just ühiskonnale ja Eesti põllumajandusele, siis tegelikult on tegu hingelt väga perekeskse inimesega.  Tal on kolm tütart, kes kõik löövad kaasa tema firmades ning toetavad ja aitavad isa igati.

 Lääne-Virumaa keskerakondlaste nimel soovin meie piirkonna aseesimehele Urmas Lahele, kes tähistas oma juubelipäeva 7. juulil,  tugevat tervist, vankumatut meelekindlust oma ideede elluviimisel ja rohkelt kordaminekuid!

Siret Kotka

Jaga |