Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Alkohol on tapvam kui tulirelv

JAAK AAB,      14. veebruar 2007


Pikka aega on nii valitsuses kui ka Riigikogus alkoholireklaami pärast piike murtud. Nii opositsiooni- kui ka koalitsioonierakondade tugeva pahameele on ära teeninud Keskerakonna soov täielikult keelustada alkoholireklaam teles ja raadios ning otsus võtta Riigikogu menetlusest tagasi reklaamiseaduse eelnõu.
See seaduseelnõu sündis valitsuses kompromissina just alkoholireklaami kellaaja suhtes. Eelnõus sisaldunud piiranguid ei arvestanud aga Riigikogu majanduskomisjoni kuuluvad Reformierakonna, Rahvaliidu ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud. Nende tehtud ettepanekutega oleks antud sõnum, et alkoholireklaami võib toetada ning et valitsuse poolt pakutud piirangud ei ole vajalikud. Lubada alkoholireklaami juba kella üheksast õhtul pole aga kuidagi põhjendatud. Meediauuringud näitavad, et aeg kell 21–22 on alaealistel ja noorukitel telerivaatamise-tipptund.

Ajakirjanduses jagavad aga nii Isamaa ja Res Publica Liidu ja Reformierakonna kui ka Rahvaliidu esindajad kommentaare, et nad toetavad alkoholipoliitika karmistamist.
Ent võib tuua konkreetseid näiteid Reformierakonna liikmete n.ö alkoholilembusest. Reklaamiseaduse eelnõus sisaldunud alkoholireklaami piirangutele olid vastu just Reformierakonna ministrid ja riigikoguliikmed.
Alkoholiseaduse eelnõu ettevalmistamisel tegin mitmeid ettepanekuid alkoholimüügi piiramise kohta. Valitsusse jõudnud eelnõus oli sätestatud öise alkoholimüügi keeld, sest öisel ajal on alkohol alaealistele ja noortele paremini kättesaadav ning valdade ja linnade vahelistes „viinarallides" saavad kannatada eelkõige joobes noored. Sellest kõnelevaid kurbi uudiseid kuuleme iga päev.

Liberaalset alkoholipoliitikat jutlustava justiitsministri Rein Langi kindla soovi tõttu see piirang eelnõust välja jätta polegi alkoholiseadus Riigikokku jõudnud. Lisaks esitas justiitsminister valitsusele korrakaitseseaduse eelnõu, milles tahtis seadustada alkoholijoomise avalikes kohtades – haljasaladel, parkides, randades, veekogudel. Praegu kehtivate seaduste järgi on see keelatud. Minu kategoorilise vastuseisu tõttu pole see avaliku korra ja rahva tervise suhtes kuritegelik eelnõu Riigikokku jõudnud.

Ülaltoodud näited kinnitavad taaskord, et Reformierakonna poliitikute arusaamad pärinevad ikka veel seeriast „Uppuja päästmine on uppuja enda asi". Alkoholitootjate ja meediaärimeeste huvid on neil esikohal. Raha teenitakse vahendeid valimata.

Selline poliitika on hävitav ja enesetapjalik – tagajärjeks on hukkunud, sandistunud, täisväärtusliku elu ja töövõime kaotanud inimesed, enamasti just noored. Samuti on arusaamatu, kuidas näiteks Isamaa ja Res Publica Liit, olles kaks aastat olnud juhtiv valitsuserakond ning omades neli aastat suurimat esindatust Riigikogus, ei suutnud meediasse paisatud põhimõtteid tollal üheski seaduses rakendada.

Olen seisukohal, et alkoholireklaami keelustamine on vajalik, sest näiteks telereklaamiga kujundatakse valearusaam, et alkohol on igapäevaelus vajalik ja paratamatu esmatarbekaup. Veelgi enam: et alkohol on cool, trendikas ja „seksikas". Otseselt reklaami mõjul ei tee lapsed vahet karastusjoogil ja alkoholil ning alkoholi tarvitamine nii teismeliste kui ka noorte täiskasvanute hulgas näitab viimastel aastatel väga kiiret kasvutrendi.

Võrreldes 1995. aastaga oli 2003. aastaks peaaegu kümnekordistunud nende õpilaste osakaal, kes on olnud purjus enam kui 20 korda. Ekspertide arvamused ja rahvusvahelised uuringud näitavad, et noorte ja alaealiste alkoholitarbimuse vähendamiseks on alkoholireklaami piiramine üks mõjusamaid meetmeid.
Eestis on alkoholitarbimise arvestuslik kogus ca 13 liitrit puhast piiritust inimese kohta aastas – seega oleme Euroopa Liidus häbiväärsel esikohal.

Ka hind soosib alkohoolsete jookide pruukimist. Rahvusvahelises hinnavõrdluses kõrvutatakse Coca-Cola ja õlle hindu. Meil on nende hinnad samal tasemel, aga Euroopa Liidu liikmesriikides on õlu Coca-Colast vähemalt kaks korda kallim.

Vigastussurmasid on Eestis aasta jooksul umbes 2500, neist 1500 on otseselt seotud alkoholiga. Joomise tagajärjel hukkub ühe aasta jooksul sama palju kui langes kogu Vabadussõja jooksul.
Tekib küsimus: miks siis ei võiks peale kella 20, kui reklaamime alkoholi, reklaamida ka „trendikaid" ja „seksikaid" püstoleid? Sest statistika ju näitab, et alkohol tapab palju kordi rohkem inimesi kui tulirelvad.


Viimati muudetud: 14.02.2007
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail