Õiglus mitte kõigile?

Koit Rebane,      12. detsember 2001


Vello Aun põlastab oma kirjutise pealkirjas ( Kesknädal, 21. november): "Mis õiglust otsivad tippkommunistid?". Eesti Vabariik omab väärtust vaid siis, kui tema õigus koosneb õiglusest kõigi jaoks.
Materdades oma kirjutises Arnold Greeni, toob Vello Aun näitena, kuis toimis halvasti – Endel Puusepp!
Härra Aun püüab nullida Greeni teened olümpiakomitee ja laulupidude korraldamisel väitega, et sellisele ametile pääses ta vaid kui "tippkommunist ja Venemaa eestlane", samas kinnitab taisegi, et ainult tippkommunistile see amet usaldatigi. Seega siis: rahvast juhtima pääses see, kes oli tippkommunist ja kui sa selles juhi ametis tõega oma rahva eest seisid, oled ikkagi päh? Kuna mitteparteilane rahvast juhtima ei pääsenud, siis parem jäänukski laulupeod korraldamata? Endised omanikud küüditas nõukogude võim või põgenesid nad riigi repressioonide eest, nende eluasemed natsionaliseeris sama võim, andes teistele, nii ka Arnold Greenile. Arnold Green ei ole võlgu endise omaniku ees, hoopiski lasuks nõukogude riigil kohustus tagastada või kompenseerida omanikule maja ja anda Greenile samaväärne elamispind. Nõukogude riiki pole enam – kohustused endiste omanike ees on võtnud endale Eesti Vabariik. Kui EV tahab olla riik, kus õigus rajaneb õiglusel kõigi jaoks, peab ta võtma endale ka kohustused Arnold Greeni ja tema saatusekaaslaste ees.Ehk oleks Vello Auna kirjutise tonaalsus veel kuidagi aktsepteeritav, kui taasiseseisvumisvõitluses oleks rahvas ja tippkommunistid seisnud vastasrinnetes. Ent tippkommunistid olid taasiseseisvumisliikumise esirinnas ja tänu nende mõistlikule tegutsemisele kulges meie riigi taassünd veretult ja repressioonideta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (24)