![]() Lennart Meri armid ja sidemedKesknädal, 16. oktoober 2002VEKSA suunisega otse Eesti Vabariiki VII osa Eesti vastupanuvõitlust Välis-Eestis püüdis KGB igati lõhestada, purustada, üle meelitada. Kui VEKSA juht, Lennart Meri suur sõber ja ülemus Ülo Koit soovis 1983. aastal, et Balti Instituudi järgnevail konverentsidel oleks rohkem ettekandeid kaasaegsetel kõrvalteemadel - poliitikal, loobuti sellest taktikalistel kaalutustel akadeemik Kahki ettepanekul. Kuid Balti Instituut oli juba minetamas oma eesmärki - Nõukogude Balti lähiajaloo tutvustamist ja analüüsimist. ENSV KGB juht Karl Kortelainen nentis 1985. aastal, et ENSV KGB töötas BI-ga NSV Liidu KGB sanktsiooni alusel EKP Keskkomitee juhtimisel ja pälvis oma tegevusega NSV Liidu KGB positiivse hinnangu. USA-s loodi 1968. aastal analoog BI-le AABS (ingl. k lühend, Balti Teaduste Edendamise Ühing). VEKSA esimees Freiberg pöördus 1986. aastal EKP Keskkomitee poole ettepanekuga saata Eesti Nõukogude teadlasi konverentsidele, märkides ühtlasi, et AABS-i uueks presidendiks on valitud Rein Taagepera, kes on teinud ettepaneku AABS-i konverentsid pidada nii USA-s, Stockholmis kui ka Baltikumi pealinnades. VEKSA plaanis järgneval 1988. aastal toimuvale konverentsile oma inimesi, aga aeg muutus ja 1990. aastal VEKSA tegevus lõpetati Eesti Vabariigi valitsuse korraldusel. KGB ja tema eellased püüdsid just VEKSA tüüpi organisatsioonidega lagundada pagulust ja seda võimalusel kompromiteerida. VEKSA, APN, VAAP, RODINA - kõigi nende palgal olles ja komandeeringutega välisriikides andis Lennart Meri oma panuse kaasmaalaste järel luuramisega ja nende hinge pugemisega. Huvitav on fakt, et just Lennart Meri tegi Nõukogude julgeolekuorganitele ettepaneku koondada fookus sellistele isikutele, kellel on eeldusi kujuneda ideoloogideks ja kes suudavad allutada oma mõjule keskmist ja nooremat väliseestlaste põlvkonda ning vahetada välja välisvõitlejate vananenud ladvik. Selliseks isikuks pidas Meri ennekõike Rein Taageperat. Ja oh imet! Presidendikampaanias 1992 soovitati Rahvarindele "sõltumatute" kultuuritegijate poolt presidendikandidaadiks Rein Taagepera. Taagepera politoloogina oli tugev, kuid oraatorina libastus ja teatas, et tema põhiülesanne on Arnold Rüütli valimise ärahoidmine ja Meri toetamine?! Kas Taagepera teadis, keda ta tegelikult presidenditoolile aitas. Tänase seisuga võib arvata, et teadis. Partei Res Publica on käima vedanud noored mehed, kes on tulnud Lennart Meri õukonnast Kadriorus. Nende ustavuses Merile ei saa kahelda. Rein Taagepera teatas juba siis, kui ta valiti selle erakonna etteotsa, et ta on vaid ajutiselt esimene mees. Ja Meri panigi oma suursoosiku riigikontrolör Juhan Partsi, seadusi eirates nagu alati, Taagepera ja noorte ustavate parteiaparaadi meeste toel parteid juhtima. VEKSA tipptegija tegi oma uue partei rajamisel tööd korralikult. Res Publica on Lennart Merilt oma õnnistuse saanud ja partei juht Juhan Parts on Meri sõnavõtte ja kirjutisi ülitäpselt, suisa sõna-sõnalt oma nime all publitseerinud. Järgneb Viimati muudetud: 16.10.2002
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |