Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Pahameele avalik, ent võimetu väljakallamine. Teine lugu

TIINA TAMMAN,      24. märts 2004


Olen sunnitud samal teemal (vt Kesknädal, 3. märts) jätkama, sest ei saa mitte kuidagi jääda kõrvaltvaatajaks vahepeal tekkinud avalikus poriloopimises, ehkki taipan, et riskin ka ise määritud saada. Loopimiskavatsust mul ometi pole.

Ma ei tea, mis ajendas ajakirjanike pahameelt, nii et nad koondusid 40-pealiseks grupiks Tallinna linnavalitsuse propagandistlikku suhtlemisviisi kritiseerima (Eesti Päevaleht, 17. märts).

40 üksmeelset ajakirjanikku!

Küllap neil oli rahulolematuse avaldamiseks põhjust. Tean ju küll, kui raske on Eestis gruppi ajakirjanikke kokku saada, nii et 40 inimese ühistegevus on juba iseenesest midagi väärt. Ent mis siiski paneb neid pahameelt ajalehe veergudel välja laduma ja veel nii pika tekstiga?
Ma ei panekski seda lugu ehk eriti tähele, kui üks esitatud kaebustest poleks mitte see, et Tallinna linnavalitsuse pressiteenistuses ei tööta enam ajakirjanikke infovahendajatena. Tähendab, et see 40 inimese grupp eeldab - ikka veel -, et ajakirjanik on infovahendaja või peaks olema infovahendaja.
Samas öeldakse, et Allan Alaküla juhitava propagandateenistuse ülesanne on juhtida Tallinna avalike suhete teenistust ning kaevatakse linnajuhtide otsesuhtluse vähesuse üle ajakirjanikega.

Avalike suhete juhil ja ajakirjanikul on vahe

Kulla ajakirjanikud! Kutsun teid üles tooma kõik oma mõtted ja pahameel Eesti Ajakirjanike Liitu. Kutsun teid üles astuma EALi liikmeks ja koos arutama, kes on Eestis ajakirjanik, kes avalike suhete juht ja mida on neil ühist.
Ühist ju kindlasti on. Vaadake, kui palju avalike suhete tegelasi on ajakirjandusliku taustaga. See ei ole ainult Eesti probleem. Miks muidu lendas kohalt Alastair Campbell, Briti peaministri Tony Blairi avalike suhete juht. Eestis on need mullused Briti sündmused veel läbi arutamata, läbi seedimata.
Pole isegi selge, mida eeldatakse ajakirjanikult ja keda Eesti oludes üldse ajakirjanikuks pidada. Seda ei arutata mitte ajakirjanike liidus. Ent nende 40 ajakirjaniku ühistegevus näitab, et vajadust - ka potentsiaali - aruteluks oleks.
Avalikud vastastikused süüdistused pole lahendus. Eriti veel, kui räägitakse, et leht peab müüma. Isiklikust kogemusest ütlen, et ajakirjandusarutelusid on lehes igav lugeda. Ka pori lisamine ei aita.

Kulla ajakirjanikud! Kutsun teid üles tooma kõik oma mõtted ja pahameel Eesti Ajakirjanike Liitu.

Viimati muudetud: 24.03.2004
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail