Jüri Mõisa lugu: kelnerist linnapeaks, Isamaaliidust savisaarlaste ridadesse

Tollases Nõukogude Eestis olid au sees kombainerid, traktoristid, lüpsjad ja karjatalitajad. Aga kus sa kaunis Pärnus neid ameteid ikka võtad! Sinna tulid rohkem puhkajad ja enamjaolt rikkamad ja ikkagi Venemaalt, ning muidugi ka naistenäljas meremehed. Päevad veetsid nad Pärnu kõrvetava päikese all ja õhtuks kogunesid Rannahoonesse „kõrvetavat” märjukest tarbima.

Rannahoonesse seadis oma sammud, ja hoopiski ametimehena, juba täiskasvanum Jüri Mõis. Temast sai kelner. „Kroonikast“ võime lugeda Jüri Mõisa meenutusi: „Olin kaks suve, aastail 1976–77 Pärnu Rannahoone restoranis kelneriks. Teenisin umbes 500 rubla kuus, koos jootrahadega. Sotsialistlikul ajal oli taksojuhtide ja baarmanide ühiskond, nad teenisid väga palju. Erinevalt praegusest ajast oli tol korral kombeks ise jootraha küsida – umbes 10 protsenti summast.

Rannahoone oli sel ajal Baltikumi suurim restoran. Seetõttu sai ka valida, keda üldse sisse ja keda kellega ühte lauda istuma lasti. Üldine strateegia oli, et sisse lasti hea väljanägemisega noored naised või rikkad meremehed.”

Sel ajal oli kelneritel kombeks restoranis müüa poeviina juurdehindlusega. Võib-olla too viinamüügi-mõte viiski Jüri Mõisa hiljem lausa uue äri alustamiseni. Milleks viina rahaks teha, kui saab ka ilma viinata? Rahaga tuleb raha teha!

5000 rubla tegid miljonäriks

1991. aastal asutas Jüri Mõis koos kaheksa kambajõmmiga Hansapanga – Tartu Kommertspanga filiaalina, peagi aga täiesti iseseisva pangana. Iga osanik andis 5000 rubla, ja asi kombes. Sellega teeniti pärast Hansapanga aktsiate Swedbankile müümist üüratu kasum – sadu miljoneid kroone.

Jüri Mõisast sai väga rikas mees. Järgmise etapina hakkas ta oma rikkust realiseerima poliitikas kui isamaaliitlane. Ta pääses Riigikogusse, töötas 1999. aastal siseministrina  ja jõudis olla aastail 1999–2001 Tallinna raehärra.

Pealinna linnapeana jäi ta meelde pisut totaka ettepanekuga: Tallinnast tuleks teha linnriik! Maha sai jäetud tol perioodil ka laste ema Tiina.

Mäletame veel Jüri Mõisa pikka öist järjekorras seismist koos uue kallima, kunagise missivõistluse printsessi Kerttu Olmaniga, et esimeste hulgas saada maailmakuulsa iPhone'i omanikuks.

Muuseas, „Kerttu Olmann leppis Jüri Mõisaga enne abielu kokku, et süüa tegema, kuduma ja õmblema ta ei hakka. Jüri oli nõus. Kerttu tunnistab, et ei oska isegi mune praadida: “Süüa teeb meil Jüri. Võin küll poest mõned asjad tuua, aga see on ka kõik...” (EPL 13.12.2000)

Millist kala püüab Mõis praegu?

Aga astume sammukese edasi. Tänasesse päeva. Kunagine veendunud ja tänaseks vananenud isamaaliitlane on äkki liitunud savisaarlaste ridadega. Kuidas nii?

Kohalikel valimistel sobivaimat erakonda otsinud ettevõtja ja endine IRL-i poliitik Jüri Mõis kaalus nii EKRE kui ka Reformierakonna nimekirjas kandideerimist. Reformierakonnaga mindi pärast läbirääkimisi viisakalt eri teid pidi, seda Jüri Mõisa varasemate väljaütlemiste pärast.

"Igaüks tahab saada vastuseid: kui keegi on sinu kohta midagi halvasti öelnud, siis ikka tahad teada, miks ta ütles, ja kas see võib olla takistus edasi liikumaks," kirjeldas olukorda Hanno Pevkur.

Teisisõnu, otsustamine suunati Kristen Michali õlule.

„Mõis oli oma Vene ärihuvide pärast valmis asuma Vene riigi positsioonidele ja ei tundunud nüüd siiras oma jutus, et ta tahaks Reformierakonna meeskonnas olla," kirjeldas Michal kirjalikus vastuses.

Selle aasta aprillis EKRE-ga kohtunud Jüri Mõis käis enda sõnul Mart ja Martin Helmelt uurimas, mis seisus neil väed on. Tema eesmärgiks oli leida võitlusvõimeline valimisnimekiri, kus pole liigseid sisepingeid ja millel on perspektiiv saada tugev tulemus.

Ja siis tuli Urmas Sõõrumaa oma pakkumisega, selgitas Mõis. "Sõõrumaaga kestsid meil läbirääkimised umbes 15 minutit," täpsustas Mõis Delfi vahendusel.

Keskerakonnast ta midagi kuulda ei soovinud. Täna kandideerib ta aga, oh üllatust, ühinenud Savisaare liidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas.

Jüri Mõis ja Urmas Sõõrumaa jäid. Ainult Mart Luik lendas sellest seltskonnast ära. Astus vastasleeri – IRL-i juurde.

Lendab nüüd Luik mööda taevalaotust ja tahab tollase toonekure käest teada saada, millise tagamõttega see Jüri siia maakamarale 1956. aastal potsatati?

Küllap toonekurg teab. Tema ütleb seda Tallinna valijatele 15. oktoobril. Kindlasti ütleb.

Kesknädal

Jaga |