Märkmeid visioonipuuduses vaevlevale Jürgen Ligile

Valitsus kui aktiivne majanduskeskkonna looja ja turgutaja pole saanud mõtteviisina jalgu alla. Põhjus on ka poliitiliste oponentide nõrkuses; need pole viitsinud alternatiive jõulisemalt esile tõsta.

Minister muretsegu tööinimeste pärast

Rahandusministri ülesanne pole ainult tagant piitsutada paremaid laekumisi riigikassasse ja piirata ministeeriumide laristamist. See on üks lihtsamalt mõõdetavaid ülesandeid. Rahandusministrilt eeldaks ka mõttetööd, s.t riigi alusdokumentides toodud eesmärkide sisulist jälgimist.

Kuidas on võimalik, et Eestist peavad inimesed madalate palkade tõttu massiliselt välja rändama? Kuidas on võimalik, et inimestel, kel õnneks veel on tööd, peavad leppima nii alandavalt madala palgaga, et elavad peost suhu?

Eesti Postis on inimesi (selle ettevõtte juht oli pikalt Meelis Atonen), kes saavad täiskohaga töötamise eest kätte 295 eurot kuus. Kas sel inimesel on lubatud elada oma lastega õnnelikku ja täisväärtuslikku elu? Kuidas on võimalik, et suur hulk inimestest ei saa piisavat arstiabi või et 40 000 last elab Eestis absoluutses vaesuses? Rahandusministri ülesanne oleks kabinetiistungil edastada vastavale ministrile poliitiline sõnum „Kolleeg, Teie ministeeriumi arengustrateegiad reaalses elus ei tööta, pange need tõhusamalt tööle!“.

2015. aasta künnisel ühes edukaimas Euroopa Liidu liikmesriigis pole ju selline vaesusmäär võimalik. Järelikult tuleb tänaseid meetmeid kohendada. Lastetoetuse tõus olukorras, kus tõusevad ka lasteaia kohamaksud -- see on ju poliitiline potjomkinlus.

15 aastat räägime, et Eesti elu koondub järjest rohkem Tallinna ja tema nn kuldsesse ringi. Rahandusminister räägib aga ikka ainult kärbetest ja riigi väikesest võlakoormusest. Kui vaatame, millise panusega ja kuidas tekib maakondade põhiselt sisemajanduse kogutoodang, siis Tallinn ja Harjumaa on teistest maakondadest ees selliste kontrastidega, et valitsuse jutt „kogu Eesti peab elama“ muutub naeruväärseks. Ekspordi ja impordi vahekord on jätkuvalt väljaveetavate kaupade kahjuks, aga valitsusliikmed ei küsi endilt plaani B ega C, sest 54 häält on Riigikogus ju olemas. Muu tundub neil olevat kolmandajärguline.

Eesti totalitaarne võim

Liberaalide ikoon Milton Friedman on ühes oma põhiteoses „Kapitalism ja vabadus“ väitnud, et liberalismile on omane võimu detsentraliseerimine. Eestis on aga vastupidi: võim on ääretult tsentraliseeritud -- mistõttu Linnade Liidu ja Rahandusministeeriumi vastuolud pole kunagi olnud suuremad kui viimased 7 aastat! Rahakotirauad sõltuvad järjest rohkem keskvalitsuse otsustest, kohapealne võimuulatus järjest väheneb.

Eestlasi on napilt 900 000, iibenäitajad tunnistavad meie rahvuse hääbumist, aga rahandusminister ei üritagi muuta valitsuspoliitika suunda ega sügavust. Kuigi Jürgen Ligil on kasutada üle 1000 ametniku ja paarikümne akadeemiku. Inimarengu aruandeid kirjutatakse kokku, loetakse ette, ja siis minnakse rahulikult spordisaali. Kõik räägivad, aga keegi ei kuula -- oli murelik kriitika lembelaulik Tõnis Mägilt. Jürgen Ligi on kindel, et Tõnis Mägi kriitika tema kohta ei käi. Kohanduma, kuulama, ära kolima peavad ikka meie kodanikud. Valitsejate karistamatusest kantud ülbust ja lollust vaatavad isegi ajakirjanikud abitult pealt.

Haapsalu PKC tehase sulgemine, mistõttu kaob väikelinnast 350 töökohta, pole Jürgen Ligi jaoks murekoht. Kui tõin töökohtade kadumise põhjusena esile rahandusministri tegemata töö, maksuerisuste puudumise Eestis ja seose tema erakonna ideoloogiaga, ärritus Jürgen Ligi niivõrd, et langes labasusse. Luua Läänemaale, Saaremaale, Hiiumaale ettevõtlust soodustavaid meetmeid, see on muidugi ärritav ja segav lähteülesanne. Töökohtade loomine loosungist tegelikkuseni ju segab ühe elukutselise poliitiku illusoorset mõnumaailma.

Rakveres, Põlvas ja Valgas ei hakka täna keegi raudteerööpaid ülesse kiskuma, aga millegipärast on rahandusminister ikkagi Haapsalu raudtee taastamise vastu. Millegipärast ei häiri teda ebavõrdsus, kuhu läänlased on täna just valitsuse poliitika tõttu asetatud. Nüüdisaegse Elroni rongiga võib töökoht olla ka 100 km kaugusel, aga see logistiline võimalus täna haapsallastel puudub.

Valitsusel tuleks homme võtta 38 miljonit eurot laenu, ja kahe aastaga oleks Rohuküla-Haapsalu-Tallinn reisijatele avatud.

Jürgen Ligi ja laastatud maa

Euroopa tõukefondide rahapidu saab kuue aasta pärast otsa. Tekib küsimus: miks pole me investeeringute tiiger ega kõrgete sissetulekutega Põhjala Šveits, kes oskuslikult kasutab Venemaa ja Ameerika mõjusid? Põhjus on lihtne – Reformierakonna majanduspoliitika on väga halb müüt. Ja selline seltskond saabki võimul olla ainult Edgar Savisaare demoniseerimise abil. Edgar Savisaar ei tohiks Eesti huvides seda labast võimumängu neile nii lihtsaks teha.

Kulturoloog Linnar Priimägi on öelnud, et Jürgen Ligi kaasabil jääb Eestisse maha laastatud maa. Kes lükkab filosoofiadoktori väite ümber? Sõimelda oskab igaüks.

P.S. Moraalist. Hiljuti, kui Jürgen Ligi jälle oli kaotanud enesevalitsuse, väitis ta, et tal on kõrgem moraal kui minul. Võib-olla, aga ma pole pidanud oma kohaliku omavalitsuse poliitikas oldud ajal pead sügavale liiva alla peitma. Tuletan Jürgenile moraaliõpetuse kontekstis meelde järgmisi näiteid: maavanemate asutused kui parteikontorite valimisstaabid (see on ju erakondade rahastamine ebaeetilisel viisil riigikassa kaudu), miljonite eraldamine Energiaagentuurile lihtsalt Roheliste Erakonna vaigistamiseks ja häälte klapitamiseks Riigikogus, Autorolloga seotud poliitikute raevukas õigustamine. Jürgen, Teie moraal on liialt painduv; juba see on ebamoraalne!

JAANUS KARILAID, Haapsalu linnavolikogu esimees, Keskerakond

[fotoallkiri]

Kulturoloog Linnar Priimägi on öelnud, et Jürgen Ligi kaasabil jääb Eestisse maha laastatud maa. Kes lükkab filosoofiadoktori väite ümber? Sõimelda oskab igaüks.

Jaga |