Nädala juubilar Olev Raju 60

09. jaanuar 2008


Olev Raju on nagu Hunt Kriimsilm oma üheksa ametiga. Seda heas mõttes. Põline tartlane, sündinud 14. jaanuaril 1948, tänane Tartu linnavolikogu esimees ja Tartu Ülikooli professor on jõudnud aastate jooksul olla nii Riigikogu liige kui ka selle rahanduskomisjoni esimees, nii revident ja ekspediitor-laadija kui ka ökonomist. Rääkimata tänaseks 36 aasta pikkusest akadeemilisest karjäärist, mis 1991. aastal tipnes majandusteooria professori ametiga.

Poliitikas on Olev heas mõttes veteran. Tartu linnavolikogusse valiti ta esimest korda juba 18 aastat tagasi, olles tänases volikogus omamoodi järjepidevuse kandja.
Olev õppis Tartu V Keskkoolis, sealsamas, kus said keskhariduse paljud teisedki tuntud tartlased: Andrus Ansip, Mati Karelson, Mart Kadastik, Neinar Seli.

Üks tema klassiõde meenutas, et Olev armastas kohutavalt lugeda ja oli seetõttu eriti tüdrukute hulgas hinnatud koolivend. Samuti oli ta tubli sportlane – kas teadsite näiteks, et Olev Raju on olnud Eesti rekordiomanik kergejõustikus? Koerusi tegi ta ka, aga – mis poiss see on, kes ei tee!
Juba paar aastat enne oma kolmekümnendat sünnipäeva kaitses ta kandidaadikraadi, 1991. aastal jõudis ka majandusdoktori omani.
Vaevalt on viimastel aastakümnetel Tartu Ülikoolis majandust vähemalt nuusutanudki tudengit, kes Oleviga kokku poleks puutunud. Üliõpilased iseloomustavad teda kui üliõpilasesõbralikku õppejõudu ning lektorit, kes seob teooria alati tänasest elust võetud näidetega. Mõnuga meenutatakse tema jutu sisse poetatud anekdootlikke lugusid.
Hingelähedased teemad on Olevil nii poliitikas kui ka teaduses samad: eelarve, maksud, palgakorraldus, omavalitsuste rahastamine. 2006. ja 2007. aastal on tema juhendamisel kaitstud näiteks bakalaureusetöid nii kohaliku omavalitsuse eelarve kujunemisest kui ka tulubaasist, aga ka pensionireformist Eestis. Samas pole viimase tosina aasta jooksul olnud ilmselt ühtegi riigieelarvet või maksuseaduse muudatust, mida Olev kommenteerinud poleks. Erakonnas on ta hinnatud spetsialist ning praeguse Keskerakonna programmi üks põhiautoreid.

Olev on hinnatud lektorina valmis alati majanduse põhitõdesid selgitama. Ja mitte nii, nagu räägib üks õppejõu-anekdoot: „Küll need tudengid on tänapäeval rumalad! Räägin neile kolmandat korda: ise saan juba aru, aga nemad – ikka mitte midagi!" Olevi ühe järjekordse esinemise järel võis kuulda erakonna pensionäre tema kohta ütlemas, et ta kohe oskab keerulistest asjadest kenasti ja arusaadavalt rääkida – nii, et iga loll juba esimesel korral aru saab, kuidas asjad ikka tegelikult on.

Olev naudib mängu ilu. Ei, poliitika pole tema jaoks ainult mäng, aga ta armastab sõnapoksi ja teravat keelt. Enam ei mäleta, kes kolleegidest on Olevi kohta öelnud, et „eriti lööb tema kõneoskus särama opositsioonis olles. Mitte et ta võimul olla ei oskaks – oskab küll. Aga opositsionääri sõna- ja esinemisvabadus on suurem ja ta naudib seda mõnuga". Riigikogus meenutatakse aga siiani, kuidas ta Riigikogu kõnetoolis Piiblit tsiteeris. Mitte lihtsalt Piiblist pärit lauset, vaid tema alustas kohe päris algusest ja muudkui luges ja luges ja luges…

Riigikogu puldist pärineb teinegi Olevi kuulus tsitaat, sedakorda Lutsu "Kevadest": „On üks niisugune koht, kus esitatakse küsimus, miks Joosep Toots ei ole veel koolist lennanud, ja vastus kõlab niimoodi: "Ta teeb iga koerustüki järel koerustüki, nii et eelmisesse ei jõua keegi süveneda"." Olev kipub ise olema samasugune: ta puistab arve ja märkusi nii kiiresti, et eelmisele märkusele ei jõua veel vastatagi, kui tal juba järgmine varnast võtta. Olev armastab arve, see on tema kirg.
Tuttavad-sõbrad iseloomustavad Olevit kui äärmiselt perekeskset inimest. Tänu oma kahele pojale, Meelisele ja Toomasele, on ta juba viiekordne vanaisa. Olevi noorim laps, pesamuna Hiie-Helen käib ise veel koolis.

Tartu Tähtvere rajooni inimesed teavad ka rääkida, et pole abivalmimat inimest kui Olev Raju. On vaja memmel puud tuppa tuua – saab tehtud. On vaja naabrimees autoga arsti juurde viia – saab samuti tehtud. Naabrid hindavat teda juba sellegipärast, et ei ole teine tähtsates ametites uhkeks läinud ega midagi – ikka on ta selline normaalne inimene. Samasugune vastutulelikkus, osavõtlikkus ja abivalmidus iseloomustavad ka tema suhet valijatesse ja linnakodanikesse.

Hea Olev! Kogu selle ilusa jutu mõte oli ju tegelikult selles, et tahame Sulle soovida julget pealehakkamist, jätkuvat huumorimeelt, tervist ja jaksu ka edaspidiseks!

Sõbrad Keskerakonnast

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)