Kreitzbergi eksitus

MARTIN HELME,      10. september 2003


Soomlastel on täna mure - Euroopa Liit on muutumas millekski, millesse nad 1995. aastal ei astunud. Just sel ajal alustasime meie oma liikumist ELi suunas. Kas tahame sarnaselt soomlastega paari aasta pärast avastada, et oleme millegi liikmed, mis ei vasta meie huvidele ja kust on raske või pea võimatu välja saada?

Keskerakonna ennastsalgav eurofiil Peeter Kreitzberg lähtub liitumisel ELiga loogikast - kui juba niipalju kahju on kannatatud, ei saa ometi pooleli jätta! Kreitzberg leiab, et kuna viimased kuus-seitse aastat on kõik valitsused oma tegevuse põhiauru kulutanud liitumisele, siis oleks kohatu viimasel hetkel loobuda. Ta küsib, kus olid kõhklejad varem, miks nad siiani ei tahtnud hädapidurit tõmmata, kõik ju teadsid, et läbirääkimised käivad.

Kreitzberg hirmutab

Ühe hingetõmbega maalib ta pildi Eestist kui kaardimajakesest, mis poliitikute valitud õigest teest kõrvale kaldumisel kokku kukub. Ehk kui rahvas kasutab oma põhiseaduslikku võimu ja tuletab parlamendile meelde, kelle soov on ülim, tähendab see Kreitzbergi arvates demokraatia läbikukkumist Eestis.
Eurofiil hirmutab edasi, et see tähendab ka usalduse kaotust meie välispartnerite silmis. Ma usun küll, et prantslased ja sakslased meid mõnda aega kiusavad, kui me ei tee, nagu nad tahavad. Kuid see on häbiplekk neile, mitte meile. Kogu hirmutamise, bluffimise ja etteheidete taustal tõdeb Kreitzberg, et eks ikka igaüks otsustab ise, survet ei avaldata ju kellelegi. Kas tõesti? Kuidas siis võtta Mikseri või Kreitzbergi hoiatusi, et nad parteist "vale" otsuse korral lahkuvad ja Keskerakond on lõhki minemas? Või milleks muuks kui sunniks pidada Rüütli-Ergma-Partsi hüva nõu kõigil taas "õigesti" ja selge häälega "jah" öelda.

Rahval on alati õigus - ka siis, kui ta eksib

Millest Kreitzberg ja teised liitumispooldajad endale aru ei anna, on see, et eesti rahval ega riigil pole millegi üle häbeneda ega midagi kaotada, kui rahvas teostab võimu enda huvides, mitte poliitikud võõraste huvides. Muidugi tuleb nõustuda, et kui rahvas liitumise tagasi lükkab, tekitab see riigis täieliku poliitilise segaduse. Karjuv lõhe, mis on valitsenud poliitikute ja rahva vahel ning mida ei suutnud päästa ka uus poliitika, on vähemalt sel korral lõppenud rahva võiduga ja elevandiluutorn, kuhu toompealased on end peitnud, on tuulutamiseks halastamatult lahti murtud.
Loomulikult heidab Kreitzberg nii Savisaarele kui ka näiteks Raigile ette soovi eurovastasena populaarsust võita, ja sedagi, et paljud praegused vastased on kunagi olnud ELi astumise poolt. Ilmselt on Kreitzbergil meelest läinud, et mais 2001, kui ta oli presidendikandidaat, kirjutas ta koos Raigiga alla ühisavaldusele, kus kutsuti valitsust üles peatama liitumisläbirääkimised. Muide põhjuseks, miks rahvale ei ole räägitud, mida sisaldavad need kiirtempos läbiräägitud peatükid, on see, et rahva enamus ei toeta poliitikute eliitprojekti.

Euroopa Liit on muutunud

Lisaks kipuvad poliitikud ära unustama, et nii Eesti kui Euroopa on tundmatuseni muutunud viimase paari aasta jooksul. Seda majandusliitu, kuhu me minema hakkasime, ei eksisteeri enam, asemele on tulnud poliitiline liit.
Kreitzberg kaitseb Eesti huve euroliivakastis oma arvates hästi. Tubli tulevikukonvendi liikmena olevat vere, higi ja pisaratega Eestile välja võideldud parim tulemus võimalikest. Küsisin hiljuti Taani ja Briti konvendi liikmetelt, kui südilt Eesti esindajad föderalistidega siis võitlesid - kuulus ju Eesti nn 16 gruppi mõlema riigiga. Paraku ei olnud keegi Kreitzbergist ega Kelamist kuulnudki. Meie delegatsioon ei ole esitanud kordagi omapoolseid initsiatiive, ettepanekuid, proteste. See on ilmselt see palju kiidetud võimalus mõjutada Euroopa poliitikat, rääkida kaasa meid puudutavates otsustes.
Meie omadele ei tulnud pähegi kasutada võimalust ja võtta eeskuju näiteks soomlastelt, kes põhiseaduse projektile protestiks lihtsalt alla ei kirjutanud. Soomlaste mure on lihtne - EL on muutumas millekski, millesse nad ei astunud aastal 1995. Just sel ajal alustasime meie oma liikumist ELi suunas. Kas me tahame sarnaselt soomlastega paari aasta pärast avastada, et me oleme millegi liikmed, mis ei vasta meie huvidele ja kust on raske või pea võimatu välja saada?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)