Veerand sajandit +/-

Mind ajendas kirjutama hoopis lähiminevik. Augustis tähistasime iseseisvuse taastamise veerandsajandit. Oluline roll selleaegsetel sündmustel oli Rahvarindel. Juubeli puhul üllitas Rahvarinde Muuseum toimetiste 2. väljaande. Selle 15 autorit, praegugi veel pildil olevad inimesed, kirjeldavad tollaste sündmuste arengut ja inimeste rolli selles. Näiteks sain huvitava tõdemusena teada siis kasutatud elektroonilise sõja elementidest. Toimetiste sisu, nagu ka muuseumi ekspositsioon, on põhiliselt sündmuste ja juhtide keskne. Rahvarinde tugevus seisis aga tuhandetes toetajates kogu maal. Muuseumi juht pr. Helen Lausma-Saar nentis piirkondades ja ettevõtetes toimunut kajastavate säilikute vähesust. Toimetistes käsitleb ainult Ester Šank seda teemat Raplamaa ajalehe Ühistöö materjalide põhjal.

Teatavasti olid selleaegsed ettevõtete juhtivtöötajad kõik ainupartei liikmed. Nende seas oli karjäärikommunistide kõrval ka ideelisi. Eriti hull oli aktiivsete rahvarindelaste olukord liidulise alluvusega ettevõtetes. Iseenda põhjal võin väita, et viimane aeg on seda aega käsitlevad fotod ja muud materjalid välja otsida, sündmused mälus läbi seedida ja kirja panna, kuidas tegevus kusagil oli korraldatud, millised oli suhted juhtkonnaga, kes olid aktiivsed inimesed, samuti Interrinde tegevusest jne. Näiteks meie hulgast juba lahkunud Tallinna Masinatehase laskesektsiooni esimees Valdur Rohtla oleks võinud kirjeldada interrindelaste ultimaatumit relvahoidla võtmete üleandmiseks ja olukorra lahendamist. Inimeste areng, seisukohtade muutumine, meeleolu peaks kajastuma järgmistes toimetistes. Selleks sulg pihku või arvuti taha! Toimetiste 3. köite esitlemisel jääksid siis pildile laiemale avalikkusele vähem tuntud tublid inimesed. Möödunud raamatuesitlust meenutavad Marcella Lepa fotol olevad vallatute nägudega selle aasta juubilarid.

EINAR LEPP

[pildiallkiri]

Eesti Rahvarinde ajaloolised ettevõtmised kogu oma ulatuslikkuses ja tähenduslikkuses nõuavad nobedat ja hoolsat põlistamist sõnas ja pildis, sest ajahammast ei tohi meelest lasta. Seepärast kunagised vabanemise rindejoontel tegutsejad (sel pildil Heinz Valk ja Rein Veidemann) tuletavad meelde kõigile, kes miskitpidi on olnud Rahvarindega seotud, üllast kohustust talletada oma mälestusi ja meeneid sel Eesti elu olulisel ajajärgul toimunust ja tegijaist.

Jaga |