Pensionärid vihkavad miljonäre ja vastupidi

AADU RAST,      16. juuli 2003


Ahto Külvet tembeldab Eesti rassistlikuks riigiks (20. juuni Postimees). Külveti arvates õhutas teleajakirjanik Peeter Võsa rassistlikku vaenu, kui ta politseisaates USA saatkonna ees vägivallatsenud vene noortest saatelõiku tehes kommenteeris juhtumit hinnangulise küsimusega nende noorte isade tegevuse kohta, kes 1940ndail aastail üle Eesti piiri tulid. Tegelikult ei saa Võsa selle eest rassistiks tunnistada.

Ilmselt täidab Külvet kellegi tellimust - selle, kellele uudis Eesti rassismist võiks kasulik olla. Kuna väide, et Eesti on rassistlik riik, on absoluutne absurd, siis sel teemal ei ole mõtet arutleda. Äkki hakataksegi uurima, et kus suitsu, seal tuld. Tuntud propagandatrikk, kus keegi tehakse alusetult täis! Ja kuigi kohus võib tunnistada laimu alusetuks ja laimajalt kahju hüvitise välja mõista, jääb plekk süütule ikka külge.

Eesti ei ole rassistlik riik

Isegi kui peaks paika, et üks eestlane on rassist, siis see kui erand kinnitab vaid reeglit, et Eesti ei ole rassistlik riik. Aga riigi täistegemiseks sellest ühest piisab - teatud aparaadi käes.
Mulle ei ole omane rahvuslik ega ka rassiline sallimatus. Olen tänaseni ühenduses omaaegsete ülikoolikaaslastega Venemaal, Ukrainas, Usbekis, Lätis jm. Käime vastastikku külas. Mõni aeg tagasi olin koos tütre ja pojaga kuu aega oma kursusekaaslase, mustanahalise sõbra juures Lõuna-Aafrikas. Varem on tema mitmel korral siin käinud.
Teine asi on suhtumisega võõrrahva ekspansiooni, mis pandi toime siin okupatsiooni ajal. Sellele on ammu hinnangu andnud ka meie riik (18. novembril 1989 ülemnõukogus).
Ma ei loe Peeter Võsa kirjanduslikust kujundist välja rassismi. Kus on seal sotsiaalne või rassistlik vaen? Sotsiaalse vaenuga on tegemist, kui üks inimgrupp vihkab teist. Näiteks osa meie pensionäre kui kõige vaesem kiht vihkab miljonäre. Või vastupidi, viimased vihkavad esimesi, kellele nad peavad ülalpidamist maksma.

Maailm on ebavõrdne ja mitmekesine

Mina olen ka juhtumisi pensionär. Üks Vene autoromu (ikkagi varandus - umbes 1000 krooni) väljalaskeaastaga 1988 on siiski olemas. Muidu aga olen vaene kui kirikurott ja paljas kui hiidlase püksinööp. Selle võrdlusega ma ei õhuta vaenu kirikuroti, hiidlase püksinööbi ega ka miljonäride vastu.
Vastupidi, miljonäriga võrreldes olen koguni eelisolukorras. 24 tundi ööpäevas raha taskusse toppivate rahajõmmide silmaring on jäänud kitsaks kui silgupütt, sest neil lihtsalt ei ole aega silmaringi laiendada. Antoine de Saint-Exupery lõpetab jutustuse "Inimeste maa" sõnadega: "Ainult vaim, kui ta hingus puudutab savi, võib luua Inimese."
Ahto Külvet tahab alustada diskussiooni teemal "Kas rasside jagunemine kõrgemateks ja madalamateks rassideks ning inimeste vaimset, sotsiaalset ja õiguslikku ebavõrdsust tähtsustav tõekspidamine on Eestis lubatud ja levinud mõtteviis". Küsitav on, kas üks või teine tõekspidamine on lubatud. Tõekspidamist ei saa küll keegi keelata, olgu see missugune tahes. Iseasi on ühe või teise "tõe" propageerimise lubatavus. Ja üks asi on seaduslik, teine kõlbeline lubatavus.
Ebavõrdsus maailmas oli, on ja jääb. See on üks elu liikumapanev jõud. Võrdne õigus tähendab alati ebavõrdsust. Suur ja väike saavad võrdse väärtusega töö eest võrdset palka, aga suure vajadused on ju suuremad. Ühiskond kompenseeribki selle vahe mõneti. Olgu siis toetused lasterikastele vähemkindlustatud peredele. Maailm on mitmekesine!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)