Aamissepad tegelevad mälumänguga

Riina Dmohovski,      20. juuli 2005


Veste
Psühholoogid on väitnud, et kõige paremini saab mälu treenida viktoriinide abil ja sellega Aamissepad nüüd tegelevadki ajal, mil nad raamatukogu poole kõmbivad. Üksinda Aada meest sinna minema ei usalda, muidu toob ta jälle koju mõne noore autori üllitise, kust õpib veel vanas eas rumalaid sõnu ja tutvub kaasaja noorsoo eluga.
"Eluga tulebki kaasas käia," õpetab Albert. "Klisheelikud etteheited modernismile viitavad seniilsusele ja kibestumisele, nagu väitis üks kolumnist."
"Raadiot ei taha enam lahti keerata," kaebab Aada. "Minu noorusajal laulis Zarah Leander ja kui ilusad olid siis laulude sõnad nagu "Ainult armastus teeb naise kauniks, iga naise teeb see kauniks". Kuule, sa oled saksa keele mees, mida tähendab sõna "Katzenklo"? Kuulsin seda ühest "Deutsche Welle" saatest. Ah kassikemmerg? No näed nüüd isegi, kuhu oleme jõudnud."
Aada enam ümber ei kohane ja raamatukogust võiks pigem võtta mõne hea vana autori uuesti lugemiseks. Kuidas oligi tolle naise nimi, kes kirjutas "Teofrastuse" ja "Ptolemaiuse" lood?
Jah, kui tegu on kassi nimedega, siis Aadal mälulünki ei esine.
Albert seevastu loeks uuesti üle Mati Undi "Võla". Kas Aada mäletab, milline tung oli selle raamatu arutelule? Kirjanike Maja jäi kitsaks, nad pidid suuremasse saali üle kolima. Nojaa, seal kirjeldati ju esimest korda intiimelu, kuigi üsna süütus vormis. Tänapäevaga ei anna võrreldagi.
"Viktoriiniküsimus," hõikab Albert. "Kes mängis "Võla" telelavastuses naispeaosalist?"
Aada teab küll. See oli, noh, mis ta nimi´nd oligi? Too Leonhard Merzini esimene naine. Või oli see hoopis teine, kes neid kunstinimesi teab.
"Ära sellele mõtle," õpetab Albert. Küllap hulbib ununenud nimi kuskil alateadvuses ja kerkib mõne aja pärast ise pinnale nagu kaks nädalat vees ligunenud surnukeha.
Raamatukogus valib Aada endale ühe "Varraku" armastusromaani ja Albert kriminulli. Modernistid nagu Mart Kivastik jäägu noorele põlvkonnale.
Nad on oma saagiga juba kodu lähedale jõudnud, kui Aada karjatab: "Lukk, Lukk."
"Mis asja?" kohkub Albert. Kas tõesti unustas naine korteriukse lukust lahti? Ei, Aadale hoopis meenus, et Leonhard Merzini naise nimi oli Tiiu Lukk. Ja mida too Albert pabistab varaste pärast, videomakki, mikrolaineahju ja mobiiltelefoni pole mees ju raatsinud muretseda.
Nii et pensionäridel on üks mure vähem. Las uusrikkad hangivad endale Abloy lukud.
Ja kodus meenub Aadale ka "Teofrastuse" autori nimi. No muidugi – Astrid Reinla, kes kirjutas nii toredaid vesteid. Mantlipärijat pole talle siiani leidunud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)