Ülivõimas mõjuvõimuäri

Päevakorrale tõstis selle järjekordne suur Keskerakonna-vastane skandaal, sedapuhku ühe ametimehe tühipaljaste erakirjade ümber. Rabelemist võib liigitada kirbu küttimiseks haubitsaga, ehkki pole kindlaks tehtud, kas kirpu ikka ongi. Läbiotsimiste mastaapsuse ja meedia reageeringute ägeduse põhjal võiks arvata nagu oleks Priit Toobal nende erakirjade abil ette valmistanud valitsuse kukutamist.

Ehk oli eesmärk hoopis tähelepanu kõrvale juhtida Isamaa ja Res Publica Liidu elamisloaskandaalilt, mis kõigutas siseministri positsiooni? Imelik oli Õhtulehest lugeda prokuröri väidet, et elamisloaskandaalis pole mõjuvõimuga kauplemise ilminguid leitud. Kas selles, et meie valvas kapo pole selle asja uurimisega tegelnud ega tegelegi, polegi mõjuvõimuga kauplemist? Kas see pole ilming, kus maksab mõjuvõim?

Kui ärimees Teder annetab valitsevale erakonnale kopsaka summa, siis miks ta seda teeb? Miks Helenius tegi IRL-ile annetuse enne valimisi, et too saaks teha üüratut reklaami? Raha ei anna niisama muidu mitte keegi, ikka vaid teenuse eest. Kas see polegi mõjuvõimuga äritsemine?

Kas või see, et Reformierakond ei arutlegi astmelise tulumaksu teemal, pole vastutulek neile, kel on palju raha, polegi mõjuvõimuga kauplemine?

Meie valitsusel pole ju vaese inimesega asja. Milleks? Isegi valimistel pole sa enam vajalik (eriti veel siis, kui sa enam maksegi ei maksa, vaid pensionist pead hinges püsima) - praegune valimissüsteem paneb ilma sinutagi kõik paika nagu valitsejail vaja.

Kas ka presidendi paikapanek teiseks ametiajaks polnudki mõjuvõimu kasutamise tulemus? Käivitati "idarahaskandaal" ja president ruttas kohe kuulutama oma seisukohta Keskerakonna suhtes, vastutasuks aga istutasid võimuerakonnad Ilvese taas ametitoolile - upsti!

Valitsevatele erakondadele lojaalseid istub igal pool - näiteks maavanemad on kõik pandud niimoodi paika. Kui palju oli probleeme Pärnu eelmise linnapeaga ja Harju eelmise maavanemaga - nüüd on postil "omad kraed", ja kõik on hästi. Ainult see Tallinn on veel jäänud peksupoisiks: kõik seal on halb, kõike sealset on vaja naeruvääristada! Kas sellinegi ongi Eesti demokraatia?

Mis oleks, kui peaminister oleks erakondadeväline persoon, kes kohtleks erakondi võrdselt, ja kui presidenti valiks rahvas? Kas siis oleks diktatuur välistatud?

Kujutagem ette, milline möll läinuks lahti, kui VEE (Vene Erakond Eestis) oleks liitunud Keskerakonnaga. Kas tublidreitinguagentuurid loevad ka sotside puhul kokku, kuipalju toetavad sotse eestlased, kuipalju venelased?

Kõik selle, mida on viimastel päevadel toimunud Keskerakonna aadressil, võib kokku võtta nii: rahvale pakuti tsirkust, kus lõi kaasa ka president. Siit on nüüd näha, kuidas käib võimuringmäng: mina sulle, sina mulle... Kuni rahvas ei saa riigipead valida, on president võimuerakondade, mitte aga rahva jaoks.

LINDA AVIK, Turba, Harjumaa

Jaga |