13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Sahinad07. veebruar 2007Kas Ansip jääb oma majast ilma? Pikemat aega liigub sundüürnike hulgas kuulujutt, et maja Tartus, kus elab peaminister Andrus Ansip, võidakse tagastada baltisaksa ümberasujale, maja endisele omanikule. Väidetavalt Ansip seda ise ei tea, sest miks muidu viskus tema erakond ambrasuurile, kaitstes Riigikogus südikalt eestlaste vara jagamist Saksamaa kodanikele. Sahistatakse, et praegune Ansipi maja kuulus mitte 1941. aastal lahkunud baltisakslasele, vaid 1939. aastal siit lahkunule. Eesti omandireformiseadus välistas algul vara tagasitaotlemisest ühemõtteliselt mõlemad baltisakslaste grupid. Nüüd, eriti silmas pidades eelmisel nädalal Riigikohtust tulnud otsust (mis väidab, et Saksamaa on kogu sõjajärgse aja käsitanud ümberasujaid ühtse grupina), tekib küsimus: kas siit järeldub, et Eesti ei saa vara anda ühelegi grupile (s.o ei 1939. aastal ega 1941. aastal lahkunud ümberasujatele); või vastupidi, võrdse kohtlemise printsiipi rakendades peab tagasi andma vara mõlemale grupile, s.o nii 1939. kui ka 1941. aastal lahkunud baltisakslastele? Mida viimane variant omakorda tähendab? Esiteks, omandireformi taasavamist, kus õigustatud subjektide hulka lülitatakse veel need tuhanded baltisakslased, 1939. aasta ümberasujad, kes Eesti seadusi aktsepteerides seni vara tagastamise taotlust ei esitanud. Teiseks, et omandireform kestab veel vähemalt 50 aastat, kuna tulevad ju uued kaebused isikutelt, kelle õigusi taas rikutakse. Ja kolmandaks, Ansip võib jääda oma kodumajast ilma, kui peab selle tagastama 1939. aastal lahkunud baltisaksa ümberasujale. Viimati muudetud: 07.02.2007
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
