Pealinn: Välisfirmade hiigelkasumid koorivad Eestit

Tänavu mais said Eestis tegutsevad välismaa suurettevõtted kingituse Riigikohtult, kes leidis, et välisettevõtted peaksid olema Eesti omadest soodsamalt maksustatud. Maksuspetsialist Mait Riikjärv soovitab siiski Maksuametil oma jonni edasi ajada ning mõne Eestis tegutseva välismaa ettevõttega uuesti kohtusse minna, et püüda maksustada kasumit, mis Eestist laenude või aktsiaostude sildi all makse maksmata välja viiakse.

Kohtuasjas Nordea Pank Eesti ja Maksuameti vahel on märkimisväärne kohtu sõnum, et välisettevõtetel on kodumaistega võrreldes Eestis maksueelised, ja nii peaks justnagu edaspidigi olema. Küsimus, miks Maksuamet kohtuasja alustas, seisneb selles, kas Eestis tegutsevad välisettevõtted, nagu Nordea Pank, peaksid saama laenude sildi all välismaa ema- ja Eesti tütarettevõtte vahel raha takistamatult liigutada – ilma et tekiks Eesti riigi ees maksukohustust. Riigikohtu otsus sellesse süsteemi ehk Eestisse kui väliskorporatsioonide maksuparadiisi mõra sisse ei löönud. 

„Laenu tagastamine ei ole käsitatav vara väljaviimisena,“ seisab Riigikohtu otsuses must-valgel. Väliskorporatsioonidel on põhjus see dokument raamituna aukohale seina peale riputada.

Niisiis jätkub kõik nii nagu enne. Kedagi ei pane imestama sellised uudiste pealkirjad nagu „Viimistlusvahendite tootja Henkel oli 2010. a. lõpu seisuga laenanud emafirmale 115,3 miljonit eurot“.

Kas lasta välismaa kontsernidel siin toimetada oma tahtmist mööda? Või püüda raha liigutamist Eestist välja kuidagi maksustada, sest sisuliselt viiakse ju maksuvabalt erinevate tehingute sildi all välja siin teenitud kasumit?

Need küsimused on aastakümneid vanad. Kunagi arvati, et kui lasta välisfirmadel siin toimetada oma tahtmist mööda, soodustab see investeerimiskliimat ning loob uusi töökohti. Praegune majanduse langemine miinusesse näitab, et nii pole läinud. Investeeritakse vaid nii palju, et kasumikaevandus töökorras hoida.

Raha ei viida maksuvabalt välja ainult laenudega. Veel krooniaja lõpul ostis Stockmann AS enda emafirmalt 235 miljoni krooniga 10 protsenti oma aktsiatest. See tehing võimaldas viia kaubandusettevõttel raha Eestist emavõttesse, tasumata tulumaksu. Dividendidena raha välja võttes oleks tekkinud ebameeldiv maksukohustus 62 miljonit krooni ehk praeguses rahas pea neli miljonit eurot.

Küsimus on siin ennekõike ka ebavõrdses kohtlemises. Kui mõni Eesti ettevõte üritaks mingeid selliseid skeeme rakendada, karistataks teda kohe „täie rauaga“.

Loe pikemalt 9. juuni Pealinnast!

Jaga |