Hääletamise ajal olgu agitatsioon keelatud!

Samas tuleks tunnustada näiteks Eesti tegusaid noorteorganisatsioone, kes korraldavad varivalimisi ja kes on otsustanud oma tulemusi avaldada mitte enne kui 6. märtsi õhtul kell 20.00. Võib-olla noortest kasvabki normaalsem poliitikute põlvkond, kui seda on võimurite hüsteeria, mis on suurenenud talumatuseni eriti seoses hääletamisaja pikenemisega. 

Riigikogu valimistel algas hääletamine seekord 24. veebruaril ja kestab 6. märtsi õhtuni. Seega ei tuleks ajal, kui käib hääletamine, enam avaldada mingeid „uuringutulemusi", mille eesmärk on luua soodus õhkkond nendele poliitilistele jõududele, kelle huvides erapoolikud meediaväljaanded „uuringuid" tellivad.

Mis vahe on ühel või teisel hääletuspäeval?

Kesknädalat paneb imestama, et kui sellist ajupesu halvustav Keskerakonna pressiteade meediasse jõudis, tabas seda ühekülgne hukkamõistulaviin. Aga miks keegi ei kurda, et viimasel valimispäeval, 6. märtsil on samuti igasugune mõjutamine ja propaganda tegemine keelatud? Mis vahe on ikkagi 24. veebruari hääletamisel (olgugi et internetis) või 6. märtsi hääletamisel jaoskonnakabiinis? Ei mingit vahet! Samuti eelvalimiste kolmel päeval, 28. veebruarist 2. märtsini ei peaks ükski kandidaat, erakond ega meediaväljaanne, rääkimata „uuringufirmadest", tegema aktiivset avalikku kampaaniat, vaid vaikima sama pidulikult ja pühalikult nagu 6. märtsil.

Aeg on edasi läinud

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal juhtis tähelepanu ühele varasemale suurele skandaalile seoses nn lävepakuküsitlusega, mis avaldati valimiste päeval ja mis muidugi avaldas tulemustele oma mõju. Toobal ütleb, et tava järgi valimispäeval ei tohi uuringutulemusi avaldada. Probleem sündis, kui üha enam hakati hääletama internetis ja eelhääletusel.

„Me saa rääkida enam ühest valimispäevast, vaid poolteisenädalasest hääletusperioodist!" selgitab Toobal. Tema ennustuste kohaselt antakse enne valimispäeva kuni pooled hääled. Ei ole aus, et neil päevadel tohib teha agressiivset valimispropagandat mis tahes vahenditega.

Eriti sai Keskerakonna käest sugeda TNS Emor, kelle viimase „uuringu" tulemuste ja nende avaldamise viisi ainsaks eesmärgiks paistis olevat Reformierakonna kampaania toetamine. Keski hinnangul on uuringufirma lasknud end poliitikasse tõmmata sellist tellimust vastu võttes ja täites. Samuti on ebaeetiliselt käitunud uuringu tellinud ja avaldanud BNS.

Emor Reformierakonna võimu säilitamise teenistuses

„Reformierakondlik võimuvertikaal üritab kõigi vahenditega oma võimu hoida ja kaitsta," on Toobal veendunud. "Võitluses kasutatakse nii administratiivset ressurssi kui ka neid avalikkusele nähtamatuid võimalusi, mis autokraatlikul peaministriparteil erinevate institutsioonide - sealhulgas ka meediakanalite - mõjutamiseks olemas on. Reformierakonna valimiskampaania on ehitatud täpselt samadele väidetele, mida BNS-i vahendusel püütakse kinnitada justkui sõltumatutele uuringutulemustele viidates. Kas see on tõesti kokkusattumus?" imestab Toobal.

Paljudes riikides (Prantsusmaal, Albaanias, Lätis, Poolas, Slovakkias) on manipuleerivate uuringute avaldamine valimiseelsel perioodil kitsendatud. Keskerakond saatis Vabariigi Valimiskomisjonile kirja, milles palub analüüsida valimisperioodil avalikustatud arvamusuuringute mõju valimistulemustele. Ausate valimiste läbiviimise eest vastutab Vabariigi Valimiskomisjon, ning nüüd ongi neil kohustus sellesse kahetsusväärsesse juhtumisse sekkuda.

Muidugi kui komisjoni ikka huvitavad ausad valimised.

MAIMU BERG, kirjanik, Tallinna Kesklinna halduskogu esinaine:

„Juba praegu on Riigikogu liikmeskonda ajakirjanduses paika pandud, kõik nimed kenasti kohtadele paigutatud ja selles õhkkonnas hakkavad valimised tõttöelda farsina mõjuma. Milleks minna valima, kui valijast nagunii midagi ei olene. /- - - / Või kas ikka on nii? Arvan, et just nüüd oleks aeg näidata, et Eesti vajab muutusi, vajab uut algust, et aitab senisest liberalistlikust majanduskursist ja maksupoliitikast."

„Kesklinna Sõnumid", 25. veebruar

REIN VEIDEMANN, kirjandusteadlane ja ühiskonnategelane:

„See ei ole aus mäng. Kui eelhääletamist peetakse vältimatuks osalusvõimaluse tagamisel, siis tuleks kõik reklaamid peatada kogu perioodiks. Sest mida endast kujutab küsitluste põhjal meediaväljaannetes pilt pildi haaval kokku pandud parlament? Minu jaoks on see ettekirjutus. Valijate mõjutamine valimishetkel.

Kui internetti ja kogu meediat pole võimalik hallata - ja kindlasti nii see on -, siis oleks ausam eelvalimistest loobuda."

„Postimees", 1. märts

KESKNÄDAL

Jaga |