Huvitav, kuidas "Riigimehed" ekraanile lasti?

Kas vaatasite"Riigimehi"? Uut teleseriaali Toompea-mängudest? Sellest tehti ka DVD ja filmitegelasi kasutati valimisreklaamis. Lausa imestama paneb, et "Riigimehed" ekraanile lasti. See pole isegi paroodia, see ongi tegelik, meie oma Eesti elu. Sellise  mõttelaadiga tegelasi on kõik ametiasutused, sealhulgas ministeeriumid täis. Kõrgele postile tiritud-tõugatud profaane, erilise sättumusega silepõski, muigutavaid  piiääre, ropu suuga politikaane.

Nagu filmiski, jätkub raha tühipeadele, kes, omamata eeldusi või teadmisi, on võtnud  endale õiguse valitseda. Mitte üksnes kasutud, vaid majandusele miljardeid kahju toonud on nende teod, aga istutakse ametis edasi, olles kindlad oma karistamatuses. Nende saalimisele päevast päeva hingetuis koridorides ei paista lõppu. Kas mitte seepärast see tükk vaatajate ette lubatigi, et varjata tegelikkuse veelgi perverssemat palet?

Ei usu, et kavatsetav loomeinimeste kongress pärast ERSO-skandaali nende sõelujate elus midagi muudab. Küllap saadetakse sinnagi provokaatorid, kes klopsivad valmis ettekanded, mis heauskseid kultuuriinimesi üksnes blameerivad. Seegi rahastus, mis neile veel jäänud on, tõmmatakse alt ära.

Seriaalis oli eriti äge karikatuurse ministri roll Taavi Teplenkovil. Juba ainuüksi ametinimetust "sotsiaalse sidususe minister" andis alles välja mõelda! Tema šoti seelikuga kesksoost nõunik ja räuskav erakonnajuht - nii see eluke meil käibki! Kas me pole sellise rääkimise "arendamist"  näinud juba paarkümmend aastat? Asi on kurvem seetõttu, et sealt võetakse eeskuju. Ka allasutustes on igal pool sama  - ei mingeid emotsioone! Kui ikka päevast päeva pead kaasa tegema seda, mis sulle vastu hakkab, tõendama rahvale (kes on sinust targem), et must on valge ja valge on must, ei peaks vaesed Public Relation-daamid vastu.

Meedia Prokrustese sängis

Keegi ei vaidlegi enam, et meie meedia on alla käinud. Muidugi mäletame, kuidas see algas. Äkki oli nii, et vähegi tõene teave pidi  pressis saama tõekauge tõlgenduse. Seda peeti mööduvaks lastehaiguseks; tänaseks aga  on saanud sellest epideemia. Ega ajakirjandust kui niisugust klassikalises mõttes enam polegi. See, mida paisatakse rahvale, on lihtlabane piiäärindus.

Ainult haige inimene või siis selline, kes midagi paremat näinud pole, peab teise inimese laimamist ja sõimamist, igapäevast agressiivset transvaali ajakirjanduseks. Suured pealkirjad, kirjaneitsid ja reporterid kõik rahalõa otsas! Katsu sa midagi vaimsemat pakkuda? Veel vähem võimureile soovimatut kirjutada. Homme oled lindprii! Nagu filmiski, kui minister Taavi toetas neid, keda erakonnajuht toetada ei lubanud. Kohe oli siuhti tagandatud!

Vahur Koorits julges Postimehes häbimärgistada inetut tegu, ja parteisõdur Mart Kadastik pidi talle sule sappa panema. Aga vastupidi -- valgusta must valgeks, siis on sinu honorar õ-õige suur! Eriti kui teed seda kõvema poliitilise konkurendi naeruvääristamiseks. Hauti-hauti, millega enne valimisi Savisaare vastu välja tulla. No hautigi välja! Aga kukkus välja lahja võte, jälle venevastane, on taolist kuuldud küllaga. Rahvas pöörab juba järgmise lehekülje, kui näeb ajalehes mõnda  pealkirjalärakat Savisaare "hirmutegudest".

Kuhu on kadunud lemmikajakirjanikud?

Meediaga pole ammu enam kõik korras. Ei ole seda erutavat ja uhket tunnet, et võtad lehe kätte ja asud lugema: noh, mis nad seal siis täna kirjutavad? Nagu oli 1980-1990-ndatel. Olid oma lemmikajakirjanikud. Nüüd on tekstid kõik nii üheülbalised. Aga noh, JOKK-ajalehtedes valitseb "formaat",  ja midagi peale "formaadi" teada ei taheta. Mõte ära nülitud, tekst Prokrustese sängi surutud, tarkusest ei tohi olla jälgegi!

Headest  ajakirjanikest on kahju. Nad peavad selle hingetu mänguga kaasa minema, kirjutama võimukartelli konkurentide pihta nii palju inetusi. Meie regioonis kah kõigil suukorv peas. Andekad ajakirjanikud lahkusid ise ammu. Milleks lasta oma vaimu suretada mõnel "eksperdil", kes lombi taga paar kuud emigrandigetos "suurt tarkust" kogunud? Meie ajakirjanikud nahutavad siin linnapäid. Häbi kohe kaeda! Kunagi nii armastasime neid -- targad poisid, võiksid ise ammu poliitikasse minna, nüüd virelevad siin "reklaami nimel võideldes ja ajalehe elukest hoieldes".

Ma ei halise siin, ma ei kirjuta niisama heast meelest, ütlen veel väga delikaatselt välja selle, mida rahvas sellest kõigest arvab. Miks peaksin vaikima ja lugema neid rumalaid kolumne, mis mulle ei meeldi ja millega ei mina ega teisedki inimesed nõus ei ole? Sest meil on haridust ja kogemust liiga palju! Praegu aga ükski ajaleht, peale Kesknädala, südant ei soojenda. Raadios keegi räuskab ja vuristab midagi kiiruga, nii et hambad plagisevad! Kukut kuulates hakkab paha.

Kuhu on jäänud need, kes 10--15 aastat tagasi kirjutasid? Kas on nad ajakirjadesse varjunud? Asemele pole kedagi meeldejäävat tulnud. Ja ega nad ei saagi tulla, seni kui valitseb juhmlus. Läheb aega, kui rahval jälle on oma Terjed ja Ilonad ja Piretid. Vanem põlvkond on väsinud. Peeter Ernits vahel harva ikka kirjutab. Ah jaa, Tähismaad on ju olemas. Aga nemadki on vakka jäänud, pärast seda, kui "Võrumaa Teatajasse" tööle läksid. Vähe on jäänud alles väljaandeid ja saateid, mida tahetakse lugeda-vaadata-kuulata. Arvasin et "Maaleht" on erand! Tuhkagi, ikka see kohustuslik "viis negatiivi" Savisaare ja Keskerakonna kohta. Enam ei vaata seda isegi enam internetist. Vaid "Maalehe" naljanurk on tasemel -- seal on  naljahambad, kuigi lood muidugi sordiini all.

Rotveilermeedia

Teletegijaist. Need, kes teles omast arust popid saatejuhid arvavad olevat, on pooliku haridusega pseudojuhid.

Mis puutub Maire Aunastesse, siis võiks temagi end mitte nii "formaati" pressida, võiks lubada endale olla väärikam. Kuid küllap on temalgi rahastamisnöör kaela ümber!

Mati Talvik on muidugi võrratu. Igavesti kvaliteetne. On teisigi, kes kohe pähe ei turka.

Palmarul oli tuhat korda õigus, kui kirjutas, et praegune meedia on rotveiler. Verejanuline. Et räige propaganda mõjub halvasti psüühikale, hoiduvad inimesed  kõrvale - ei loe ega vaata ega kuula enam.

Kuulame vaikust.

Õnneks on olemas ka History, Euronews, Travel jpm. TV2. Ja muidugi kõik Vene KTV  kanalid. Milline satiir! Ja Zadornov on võrratu! Erudeeritud inimesed kuulavad, sealhulgas ka eestlased. Kuid on ka Venemaal Lääne ahvimist - kahju,  suurriik peaks ennast rohkem austama.

Meeldiv on, et meie teles on mitu uut saatejuhti, keda on meeldiv kuulda-näha. Rahvale on saanud väga omaseks noored näitlejad seriaalist  "Õnne 13". Merilin, Jane ja  Jaanus, Oliver-Sten, konstaabel Priit, Marko ja muidugi Ursula-Samanta. Neil on ka teisi väga meeldejäävaid osatäitmisi - nende päralt on tulevik! Ja Ursulast (Evelin Pang) te veel kuulete!

ANNE RATMAN

Ida-Virumaa

Jaga |