„Tere hommikust, ltelevaatajad! Alustame teie eksitamist...“

Tollepäevase ajakirjanduse ülevaate ainus materjal, mida naissaatejuht [Elis Aunaste – Toim.] pidas vajalikuks mõnitavalt kommenteerida, oli Tallinna linnapea Edgar Savisaare artikkel Eesti Päevalehes, milles muu hulgas oli ettepanek rakendada kohalike maksevahenditena tšekke/talonge. Tsiteerin saatejuhti mälu järgi:  "Ilmselt mõni inimene, kes on tšekisüsteemi üle elanud, ei saa sellest lahti! Nähtavasti on 90-ndate aastate alguse tšekimajanduse hädakasutamise isiksustamine Laari poolt  propavahendina olnud tõhus  ja nüüd minnakse "uuele  ringile".“

Pole saladus, et ETV ei armasta Savisaart just üleliia, aga omaenda rumaluse demonstreerimine koos vaatajate eksitamisega on täiesti lubamatu.

Seda enam, et teema on äärmiselt valus ja  puudutab juba tuhandete, varsti  aga kümnete tuhandete inimeste heaolu elementaarset tagamist ja kannatuste leevendamist.

Nimelt on Savisaare ettepanek sisukas. Seda asjata mõnitanud neiu demonstreeris lihtsalt oma poliitilist hoiakut ja harimatust, teine saatejuht Toomas Luhats ilmselt solidariseerus temaga.

Lühidalt: kupongisüsteemide rakendamine on majanduskriisis olevates  ühiskondades üsna tavaline. Näiteks USA rakendab seda süsteemselt. Sama teeb ka meie lähim naaber Soome.

Talongid/tšekid/kupongid hakkavad nähtavasti ka Eestis olema täiendus supiköökidele.

Seega – mitte Savisaar pole "puudega", vaid Eesti valitsuse majanduspoliitika on puudega – oleme tagasi 90-ndate aastate alguses – ja selle puude leevendamiseks tehti sisukas  ettepanek.

Tarbimiskupongide jagamise süsteeme  on maailmas mitmeid. Nende mõtteks Savisaare ettepanekus oli meetme kombineeritud mõju väga kitsastes oludes, kus laustoetusteks raha pole (sotsiaalne ja majanduslik sihistatus). Avalik või kohalik võim, jagades toetusi, kindlustab raha  sihtotstarbelise kasutamise (a la kinkekaart). Suunates vähesed vahendid omamaise kauba tarbimisele, püütakse turgutada omamaist tootmist ja vähendada eelarve puudujääki (meil aga on eelarves defitsiit).

Minu pretensioonid saatele:

1. ajakirjanduse ülevaates refereeritud autorite ebavõrdne kohtlemine;

2. televaatajate desinformeerimine pakutavate hädaabimeetmete suhtes;

3. avaliku mõttevahetuse  mahasurumine avalik-õiguslikus telekanalis argumentum ad hominem tüüpi demagoogiaga;

4. käsitletava autori diskrimineerimine, s.t  tema poolt teises väljaandes sõnastatud poliitilise algatuse suhtes negatiivse hoiaku sisendamine

Olen seda meelt,  et üsna karmis tulevikus on kõik sellealased vahendid ja ettepanekud teretulnud. Ka siis, kui neid teeb Savisaar.

ETV on näinud tõsist vaeva, et kriisiolukorras diskrediteerida Savisaare algatusi, alates rahvuspingeid leevendama kutsutud Kodurahufoorumist, või mõnitanud Rahvarinnet KGB käepikenduseks.

Loomulikult sisaldus 8. jaanuaril käsitletud üleskutses Tallinna linnapea soov  haarata  initsiatiiv (mida talle loomulikult lubada ei saa!). Kas nüüd  on siis järjekord majanduse parandamise ettepanekute käes? Et surge ja külmetage!?..

Meenutan: ETV on oma missiooni kohaselt avalik-õiguslik, kõigile võrdselt avatud foorumit pakkuv, mõttevahetust avardav ja koostööd soodustav kanal. „Terevisioon“ rikkus  neid põhimõtteid.

Saatejuhtide poliitilisi  hoiakuid muuta on raske, aga harida ennast võivad nad alati.

REIN RUUTSOO, maksumaksja, Tallinn

Jaga |