Aidsihaiged hukkuvad. Kes on selles süüdi?

ALEKSANDER LAANEMANN,      19. jaanuar 2005


2000. aasta augustis sai Ida-Virumaa linnadest ja Tallinnast alguse HIV-nakkuse epideemiline levik Eestis. 2001. aastal oli nakatunuid kokku 1474: Narvas 409, mujal Ida-Virumaal 454 ja Tallinnas 528.

HIV-nakkuse puhang Eestis algas 2000. aasta sügisel ja saavutas maksimumi 2001. aastal. Tol ajal koostas Nelli Kalikova juhitud AIDSi ennetuskeskus iga-aastase tegevuskava projekti, mille vaatas läbi rahvatervise osakond ja kinnitas minister.

AIDSi ennetuskeskuse nõrk tegevuskava
2002. aastal riigikontrollis AIDSi ennetuskeskuse kohta tehtud otsus ütles:
„2001. aasta tegevuskava oli nõrk. Kindlate suuniste ja soovitud tulemuste asemel oli kirjas tehniline tegevuste loetelu, hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad olid küsitavad, tulemuste saavutamise ajakava puudus aga üldse. Kehtestatud aruandlus oli sage, kuid selle sisu mittemidagiütlev. Aruannete koostaja – AIDSi ennetuskeskus – ei teadnudki täpselt, mida aruanded peaksid sisaldama, ministeerium leidis, et ei saa piisavalt teavet programmi täitmise tulemuslikkuse kohta. Ennetuskeskus aitas suuremates linnades tööd tegevatel mittetulundusühingutel (MTÜ) hankida raha väljaspool programmi, samas aga kuulusid AIDSi ennetuskeskuse töötajad mitme MTÜ juhtorganisse. Liiga tihe seos MTÜ-dega, mille juhtimisel AIDSi ennetuskeskuse töötajad esinevad, on taunitav."

Nelli Kalikova ähvardas
2001. aastal AIDSi ennetuskeskuse tööd süstemaatiliselt ei kontrollitud. 2001. aastal jaotati keskusele programmi raha 3 402 200 ja 2002. aastal 3 245 500 krooni. Siia lisandus kümneid miljoneid kroone hasartmängumaksu nõukogult saadud raha.
„Tervisekaitseinspektsioon oli programmi täitjaks oma osakonna – AIDSi ennetuskeskuse – kaudu. Tegu oli ebaloogilise juhtimisskeemiga, kus programmi täitja ja järelevalvaja on üks ja sama asutus," tõdes riigikontroll.
Juhtisin korduvalt tähelepanu sellele kuritegelikule juhtimisskeemile. Midagi ette ei võetud. Järgnesid Nelli Kalikova ähvardused, et istugu ma oma urus ja ärgu pead välja pistku, muidu ta litsub mind laiaks, nagu ta paljudega on teinud. Kõik olevat kinni makstud. Mul jäi ainult oodata, et aeg paneb kõik paika ja panigi.
Samas levis aga HIV-nakkus edasi, nakatades üha uusi ja uusi noori.
Riigikontroll järeldas: „AIDSi ennetuskeskuse tegevuskavades oli tegemist ainult tegevuste loeteluga, kuhu raha kulutada, samas kui tulemusnäitajad olid küsitavad. Probleemid tegevuse tulemuslikkuse hindamisel ei võimaldanud saada adekvaatset tagasisidet edasiste tegevuste planeerimiseks."

Eesti meedias puhkes sõnasõda
Eesti meedias tekkis sõda AIDSi ennetajate, uimastiennetajate ja Eesti riigi vahel. Sõja algatajaks oli järjekordselt Nelli Kalikova.
AIDSi ennetajad Kalikova juhtimisel tegid pidevalt märkusi narkoennetajate tegemata töö ning riigi ükskõikse suhtumise kohta ning väitsid, et kedagi see probleem üldse ei huvitavat ja Nelli Kalikoval ei lastavat rahulikult tööd jätkata.
Samas aga kirjutas Eesti Päevaleht 1. aprillil 2002. aastal: „Tänaseni pole riigil ega selle pealinnal Tallinnal ette näidata ühtegi tõsiseltvõetavat narko- ja aidsiennetusprogrammi." Seda ajal, kui HIV-nakkuse epideemia oli juba möllanud Eestis kaks aastat.
Väljaanne mainis, et korruptsioonikahtlused lõpetavad töö narkoennetajatega ning tõdes, et üldse kogu ennetustöö Eestis on luhta jooksnud.
„Politsei poole pöördunud riigikontroll avastas, et narkovastase ennetustööga tegelevad programmid kulutasid viiendiku rahast mittesihipäraselt," kirjutab sama ajaleht ka 20. mail 2002. aastal.
2002. aasta lõpuks sulges sotsiaalministeerium AIDSi ennetuskeskuse, sest koostööd Nelli Kalikovaga teha ei suudetud ning ennetustöö tulemusi näha polnud.

Raha kulutati sihipäratult
Kaks aastat võttis aega, et likvideerida AIDSi ennetuskeskus mitte ainult kui raharaiskaja, vaid ka kui pidur antud probleemi lahendamisel, sest kogu rahavoog oli Kalikova kontrolli all. Ta tegi kõik selleks, et säilitada oma kontrollija rolli. Praegugi on Kalikova suureks unistuseks saada uuesti rahavoogude jagajaks ja kontrollijaks.
Kogu see Kalikova jutt, et ainult tema tegeles AIDSi ennetusega, on nüüdseks ümber lükatud Eesti Vabariigi Riigikontrolli peakontrolöri otsustega 9. maist 2002 nr 2-6/13 ja 22. oktoobrist 2002 nr 2-5/02/80.
Auditi käigus leiti, et 1,5 miljonit krooni programmi raha on kasutatud mittesihipäraselt ja keskuse põhitöö seisnes Eesti riigilt ennetustegevuseks eraldatud raha mahakandmises.

Nelli Kalikova seisukoht
Head ajakirjandustava järgides pöördus Kesknädala toimetus pärast Aleksander Laanemanni artikli saamist Nelli Kalikova poole kommentaari saamiseks. Saime alljärgneva vastuse:
Selle kirjutise kohta ma kommentaari kirjutama ei hakka, sest olen arst ja pean ebaeetiliseks vaielda psühhopatoloogiliste hälvetega inimesega. Ta on haige inimene ja nende aastate jooksul sopaga üle valanud nii minu ja minu mõttekaaslased kui ka kõik sotsiaalministeeriumi ametnikud ja ministrid läbi aegade, Siiri Oviir kaasa arvatud.
Kui tema rumalustele mitte reageerida, rahuneb ta mõne nädalaga maha. Kõige paremaks tulemuseks peab ta vaenulikku vastust, millest saab innustust ja arendab oma tegevust kuni kohtuteni välja.
Praktiliselt kõik inimesed, kes tõsiselt tegelevad HIV/AIDSi ennetamisega, teavad teda ja väldivad temaga suhtlemist.
Hiljuti tegi temast artikli ajakirjanik Ikonnikov, see oli vist Nedelja-Vesti. See oli küll karuteene AIDSi ennetamisele, sest mõni lugeja võibki teda tõsiselt võtta, kuid see oleks viga. Ta on ise korduvalt väitnud, et ei karda ühtegi kohtuprotsessi, sest võtab kohe „hullu paberid" ja jääb karistuseta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)