Venekeelsele koolile sunnitakse peale eesti õppekeelt. Kiri presidendile

Lugupeetud härra President!

Vene kogukonna Eestis ja Ühenduse „Vene Kool Eestis" nimel väljendame oma sügavat muret 18. aprillil 2013. aastal Riigikogu poolt tehtud muudatuste osas erakooliseaduses (343 SE). Pöördume Teie poole kui mitte ainult kui Presidendi, vaid kui ka inimese - laste isa ja kodaniku poole.

Vastavalt Eesti Põhiseaduse paragrahv 107 sätetele on Teil õigus vastuvõetud seadus jätta välja kuulutamata ja saata see koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.

Kooskõlas vastuvõetud parandustega võib erakooli, kus õppekeeleks on muu keel peale eesti keele, asutamise kinnitada kohalik omavalitsus, kui selleks on olemas Vabariigi Valitsuse luba.

Kuid nii erakooliseaduses (edaspidi EraKS) ega ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (edaspidi PGS) ei ole märgitud täpseid kriteeriume, mille alusel võib selliseid otsuseid vastu võtta. See võib põhjustada ja põhjustab juba vastuvõetud otsuste venitamist valitsuses endas ja faktiliselt põhjustab põhiseaduse nende sätete saboteerimist, kus on sätestatud, et õppekeele rahvusvähemuse õppeasutuses valib õppeasutus (põhiseaduse paragrahv 37).

Näiteks ei ole EV valitsuse poolt otsuseid kohalike omavalitsuste poolt heaks kiidetud hooldusnõukogude ettepanekute osas valida õppekeeleks vene keel, mis võeti vastu 7. mail 2012 aastal. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu vastava otsuse 19. juunil 2012. aastal (otsus nr 104) ja esitas vastava taotluse EV Valitsusele.

Vastavalt EV põhiseaduse paragrahvile 11 tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

EV põhiseaduse paragrahvis 12 on sätestatud, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Eesti Riigikohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt tuvastanud, et diskrimineerimine ei ole mitte ainult võrdse kohtlemise puudumine võrdsete suhtes, vaid ka ebavõrdsete kohtlemine kui võrdsetega. Vene lapsed valdavad eesti keelt a priori kehvemini kui eesti lapsed. Seepärast ühesuguste eesti keele nõudmiste kehtestamine nii vene õpilastele eesti keeles kui ka vene keele õppeplaanides eesti õpilastele on diskrimineerimine. Seega on ühesuguste õppeplaanide, eesti keeles nõudmiste nii vene õpilastele kui ka eesti õpilastele, kehtestamine - diskrimineerimine.

Vastavalt EV põhiseaduse paragrahvile 19 peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Seega, õigus õppida eesti keeles ei pea olema vastuolus vähemusrahvuste õigusega õppida oma emakeeles. Veelgi enam, Eestis puuduvad de facto juhtumid, et omandada haridust eesti keeles neil, kes seda soovivad, kuid on massiliselt näiteid, kus vene lapsed on sunnitud õppima eesti keeles vastu enda ja oma vanemate tahet.

Lähtudes eeltoodust, rikuvad eelpool nimetatud seadusemuudatused venekeelse elanikkonna põhiõigusi saada haridust emakeeles, millega rikutakse EV põhiseaduse paragrahvi 37 sätteid, mille kohaselt õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Seaduse muudatused muudavad oluliselt nimetatud õigusi ja järelikult on vastuolus EV põhiseadusega - vabalt valida õppekeelt. Arvestades eelnevaid kogemusi taotluste esitamisel õppekeele valimisel (paljude osas vastati eitavalt, kohtutes kestavad menetlused nendes küsimustes juba aasta), võib teha järelduse, et käesolevad parandused on vastu võetud selleks, et seadustada venekeelse rahvusvähemuse diskrimineerimine keele põhimõttel, mida otseselt keelab EV põhiseaduse paragrahv 12.

Samuti on seaduseelnõus kehtestatud ebavõrdsus eragümnaasiumide vahel sõltuvalt sellest, kes on nende omanikud. Eragümnaasiumid, kelle omanikeks on riik või kohalikud omavalitsused, on piiratud õiguses valida õppekeelt.

Vastavalt EV põhiseaduse paragrahvile 49, on igaühel õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.

Pöörame Teie tähelepanu ka sellele, et vastuseks Eestimaa Venelaste Maakogu petitsioonile (PE502.137v01-00), soovib Euroopa Komisjon oma kommentaarides märkida, et kooskõlas Euroopa Liidu Lepingu artikliga 2, on isikute, kes kuuluvad rahvusvähemusse, õiguste austamine Euroopa Liidu põhialuste üks väärtustest, mis on ühised kõikidele liikmesriikidele.

Lisaks, Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta artiklid 21 ja 22 keelavad diskrimineerimise rahvusvähemusse kuulumise põhimõttel ja tagavad Euroopa Liidu poolt kultuuri, usulise ja keelelise mitmekesisuse austamise.

Vene rahvusvähemuse tahe soovida õppida vene keeles gümnaasiumites, mis oli ka osaliselt heaks kiidetud eesti kogukonna esindajate poolt, kajastus ka 35 841 kogutud allkirja näol, mille me andsime Teile üle 1. juunil 2012. aastal. Allkirjad suunati Teie poolt edasi Haridus- ja Teadusministeeriumi, mis omakorda eelistab otsusega venitada.

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes EV põhiseaduse paragrahvidest 46, 81 ja 107, palume Riigikogu poolt 18. aprillil 2013. a. vastu võetud otsus (343 SE) „Erakooliseaduste muudatused" jätta välja kuulutamata, kuna muudatused on vastuolus EV põhiseadusega. Palume nimetatud seadus tagastada Riigikogule uueks aruteluks ning otsuse vastuvõtmiseks.

Lugupidamisega

Alisa Blintsova

Vastutav sekretär
MTÜ „Vene Kool Eestis"

Andrei Lobov

Juhatuse liige

MTÜ „Vene Kool Eestis"

Järelevalve, analüüsi ja arengu töögrupi juhataja

25.aprillil 2013

Kesknädala toimetuselt:

Postimees kirjutas 25. aprillil onlainis, et mittetulundusühing Vene Kool Eestis jäi hiljaks president Ilvesele saadetud palvega jätta erakooliseaduse muutmise seadus välja kuulutamata, kuna riigipea kuulutas seaduse välja juba esmaspäeval, seega 22. aprillil. Ilves allkirjastas Kadriorus otsuse, millega ta kuulutas erakooliseaduse muutmise seaduse välja, selgub presidendi kantselei dokumendiregistrist.

Riigikogu võttis 18. aprillil vastu erakooliseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on piirata muukeelsete munitsipaalgümnaasiumide loomist. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 49 riigikoguliiget ja vastu 31 riigikoguliiget. Muudatuse eesmärk on välistada võimalus, et kohalik omavalitsus hoidub eraõigusliku juriidilise isiku asutamise kaudu kõrvale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud õppekeele nõuetest.

Munitsipaalgümnaasiumi õppekeel on eesti keel ning muus keeles toimuvaks õppeks annab loa valitsus. Erakooliseaduse kohaselt on erakooli pidaja õppekeele valikul vaba. Muudatuse kohaselt lähtutaks edaspidi õppekeele määramisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest ka juhul, kui erakooli osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus.

Eelnõu algatamise ajend on õiguskantsleri 2012. aasta septembris tehtud ettepanek viia erakooliseadus põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler leidis, et erakooliseadus on põhiseadusvastane, lubades avalikule võimule kuuluvas erakoolis võõrkeelset õpetust, kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on riik taganud igaühe õiguse saada eestikeelset õpetust.

Teder viitas Tallinna ja Narva linnavolikogu kavale viia osa munitsipaalkoole eraõiguslikule alusele, mis võimaldab neil õiguskantsleri hinnangul valitsuse otsust ja seadusandja tahet eirata ning pakkuda kohalikele elanikele gümnaasiumiõpet vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena. Teder märkis, et avalikule võimule kuuluvas erakoolis muukeelse õpetuse andmise vabaduse piiramine ei takista kellegi isiklikke valikuid saada õpetust muus keeles avalikule võimule mitte kuuluvas erakoolis.

Jaga |