![]() Nädalakommentaar TTV-s 10. oktoobril 2015MART UMMELAS, 14. oktoober 2015Alustaksin seekord oma saba kergitamisest. Tallinna Televisioon pole enam paaria, keda võib lihtsalt ignoreerida, nagu muide ka neid sadu tuhandeid inimesi, kes seda kanalit iga päev jälgivad. Selgi nädalal oleme oma saadetega korduvalt ületanud uudistekünnist.
EMOR võib teha edetabeleid selle kohta, kui suur on Kanal 2, ETV või TV 3 vaadatavus, kuid see on passiivne vaadatavus. See ei kutsu enamjaolt esile ei tundeid ega mõtteid, see on lõpmatu teleseep, millega pestakse endalt päevased mured ja hirmud. Need telekanalid töötavad selle nimel, et inimesed unustaksid halli argipäeva, oleksid pidevalt n-ö rahustite mõju all, et siis kiiremini uinuda. Tallinna Televisioon ärritab, kutsub esile küsimusi: miks meie ühiskonnas toimuvad sellised asjad nagu inimeste juriidiline tagakiusamine, alusetu süüdistamine, hukka- ja surmamõistmine, esialgu õnneks küll veel vaid moraalne hukkamine? Vaieldamatult on üheks põhjuseks peavoolumeedia üldsuund rahustada inimesi sõnumiga, et neist ei sõltu mitte midagi. Meie vapper valitsus koos Euroopa Komisjoniga, meie üdini puhtad õiguskaitseorganid, meie inimeste piiritu optimism sunnib mõtlemisest üldse loobuma. Istuge oma helesinise ekraani ees ja nautige padjaklubisid, kööke ja naabriplikasid. Muide, isegi kunagi ühiskonnakriitiline „Õnne 13“ on muutunud olmeliseks jahmerduseks, alatooniga – tänases Eesti Vabariigis on nii lõpmata hea elada, kui ainult need tüütud inimsuhted ei segaks! Sellise suhtumise algeid märkan ma ühes kummalises protsessis, mis sai alguse sellise saatega nagu „Tujurikkuja“. Pealtnäha arrogantsed, musta huumori laadis saated tegelikult külvasid vaatajaisse usku, et miski pole enam püha, et pole olemaski ausaid inimesi, veel vähem ausaid ja oma rahva eest võitlevaid poliitikuid. On vaid lõpmatu paroodia NO99 teatri laadis. Et kui maaslamajat lüüakse, tuleb jätkata, kuni ta enam ei piuksu. Seoses sellega meenub mulle esmaspäevane „Ringvaate“ saade ETV-s, kus keegi Erik Moora ironiseeris Savisaare „Pealinna“-artikli üle. Mõtlesin, kes ta tegelikult on, ja hakkasin veidi uurima. Väidetavalt politoloog. Noh, selliseid politoloogikesi on meil kümneid iga valitsuspartei kohta. Ütlevad alati, mida vaja. Tuleb aga välja, et ta on olnud ka üks „Tujurikkuja“ autoreid, ja mitte ainult, vaid ka osalenud paari Reformierakonna valimiskampaania ettevalmistamisel. Niisiis, kui ütlete – „Tujurikkuja“, siis mõelge ka Reformierakonnale, sest just viimane on minu meelest tänase Eesti ühiskonna kõige suurem tujurikkuja.
Viimati muudetud: 14.10.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |