Majanduskasv jõudku iga inimeseni

MARIKA TUUS,      15. november 2006


Just nii peaks iseloomustama tänavust lisaeelarvet ja järgmise aasta riigieelarvet.
Pole enam uudis, et 2007. aasta eelarve on taasiseseisvumisaja üks suurimaid ja kiireima kasvuga eelarveid üldse.

Kõige suurem tõus tuleb sotsiaalvaldkonnas ja piirkondade tasakaalustatud arengus.
Ent alustagem seekord nende riigiteenistujate palkadest, kes on seatud kaitsma meie turvalisust. Näiteks politseinike keskmine palk tõuseb 13 400 kroonile; tavalisel inspektoril või konstaablil praeguselt 8000 kroonilt 11 700 kroonile. Päästevaldkonna keskmine palgatõus ulatub praeguselt 8700 kroonilt 10 700 kroonile; lihtsal päästjal-tuletõrjujal 7500 kroonilt 9000 kroonini. Piirivalveametnike töötasu keskmine kasvab 11 800 kroonini, nooremallohvitseridel 8400 kroonilt 9500 kroonile.
Võib öelda, et kõige rohkem tõusevad operatiivtöötajate, veidi vähem keskastmeametnike ja seejärel kõrgemate ametnike palgad; kuid tippjuhtide töötasu jääb praegusele tasemele.
Politseinike ja päästetöötajate palgad suurenevad aga juba tänu käesoleva aasta lisaeelarvele.
Kokkuvõtvalt: keskmine palgatõus sisejulgeoleku valdkonnas tuleb 30-protsendine.
Unustatud pole ka ministeeriumide ametnikke, kelle palgad on olnud suhteliselt madalad; nende sissetulek kasvab vähemalt 16 protsenti.
Vägagi palju suurenevad piirkondade arenguks suunatud rahasummad. Eelkõige nõrgematele ja väiksematele omavalitsustele mõeldud tasandusfondi summad ulatuvad 270 miljoni kroonini (kasv tänavusega võrreldes 26%). Omavalitsustele eraldatav tulumaksuosa tõuseb 11,9 protsendini. Koos Euroopa rahadega kasvab piirkondade arenguks mõeldu koguni 167 protsenti. Sellises mahus eelarveid pole kohalikel omavalitsustel varem olnud.
Keskmine palk kasvas tänavu teises kvartalis 9531 kroonini ja ületab järgmisel aastal 10 000 piiri. Rõõm tõdeda, et kõige rohkem (15,7%) on palgad tõusnud Tartus ja Tartumaal, alles seejärel tulevad Tallinn ja Harjumaa 14,3 protsendiga. Põllumajandustootjate nn top-up- summad suurenevad 313 miljonilt kroonilt 707 miljoni kroonini.

Võidavad lastega pered, pension tõuseb 345 krooni

Kena kasv on ka lastetoetustel.
Alates kolmandast lapsest makstakse perele praeguse 300 krooni asemel 900 krooni kuus iga järgmise lapse kohta. Senised kohmakad, diferentseeritud ja segadusi tekitanud kvartalitoetused asenduvad igakuise stabiilse toetusega. Alates kolmandast lapsest seepärast, et viimastel aastatel sünnib perre kõige rohkem just kolmandaid lapsi, samuti on neis peredes vaesusrisk suurem. Teise lapse toetus tõusis eelmisel aastal. Näiteks neljalapseline pere hakkab saama kahe esimese lapse pealt 300 ja 300 krooni, kolmanda pealt juurde 900 krooni, neljanda pealt samuti 900 krooni.
Samuti laieneb lastetoetuse saajate ring. Toetust hakkavad saama ka 16–19aastased mittestatsionaarses õppes keskhariduse omandajad, samuti põhihariduseta kutsekoolilapsed.
Eestkostel ja peres hooldamisel olevate laste toetus tõuseb 900 kroonilt 1500 kroonile. Nn elluastumistoetust (6000 krooni) hakkavad saama ka peredest lahkuvad ja iseseisvat elu alustavad vanemliku hoolitsuseta noored; varem oli see toetus mõeldud ainult lastekodulastele.
Pensionid tõusevad 1. aprillist 44-aastase staazhiga inimestel 345 krooni ja selleks kulub 18% rohkem raha kui tänavu. Praegu pole mõistlik teha uut indeksit või viia pensionitõus seosesse keskmise palgatõusuga, sest viimastel aastatel oleme suurendanud pensione veidi rohkem, kui seda on olnud palgatõus, ja ennaktõstmist tuleb lähiaastatel jätkata. On vaja tõsta just baaspensioni, nn esimest sammast, et sellest võidaksid ka töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni saajad.
Keskerakond on oma valimisplatvormi sisse kirjutanud lisaks aprillitõusule ka juulist 200-kroonise tõusu. Tuleb tasa teha see, mis vahepealsetel aastatel on tegemata jäänud. Lisaks kirjutatakse pensionifondi suured rahad sisse ka riigieelarve teistest vahenditest, et halvematel aastatel oleks võtta ja korvata seda raha, mis seoses teise kogumispensioni sambaga on pensionifondist ära võetud. Toimetulekupiir tõuseb 750 kroonilt 900 kroonile, matusetoetus 200 krooni võrra.

Õpetajatel ja kiirabil suur palgatõus, töötutele ravikindlustus

Töötutoetus tõuseb 1999. aastast püsinud 400 kroonilt 1000 kroonile kuus.
Suurenevad ka töötute koolitusrahad, 276 töötule on ette nähtud ettevõtluse alustamiseks 20 000 krooni stardiraha, 1378 tööandjale aga töötu tööle rakendamiseks kuueks kuuks 3000-kroonine toetus. Vägagi oluline on see, et registris arvel olevad töötud hakkavad järgmisest aastast saama täis-ravikindlustust; tänini oli nendele ette nähtud vaid vältimatu abi.
Õpetajaid ootab ees ca 18-protsendine palgatõus; ühele õpetajale keskmiselt juurde 1100 krooni. Pedagoogid pole viimastel aastatel nii suurt palgatõusu näinud, kuigi sai lubatud „heale õpetajale topeltpalka". Haridusvalla rahad kasvavad 1,4 miljardi krooni võrra.
Tasuta koolilõuna on sellest sügisest ka põhikooli lõpetanud kutsekoolide õpilastel. Uudiseks on töövihikute kompensatsiooni kasv 265 kroonilt 750 kroonile (seda 1.–7. klassini; 8. klass enam töövihikuid ei kasuta). Tuleb ka sõidutoetus (teel ühiselamust koju).
Kutseharidus on madalseisust juba üle saamas ja tema maine tõusmas. Pärnus jäi sügisel osa soovijaid isegi ukse taha. Järgmiseks aastaks saab kutseharidus 1,2 miljardit krooni. Ka selleks aastaks olid suur tõus. Huvikoolidele läheb 10 miljonit ja õpilaskodudele 15 miljonit krooni. Lisaks on koolid järgmisest aastast rikkamad tänu sellele, et nad ei pea enam tasuma 18% abikõlbmatuse käibemaksu (Euroopast tulnud rahale pidi kool varem 18% juurde maksma).
Üks suurimaid palgatõuse ootab ees kiirabitöötajaid. Selleks lisandub 80 miljonit krooni. Arstide ja õdede palgad tõusevad, ent tuleb siiski mainida, et arstide palgad on viimastel aastatel tõusnud ennaktempos – nelja viimase aastaga koguni 80%. Nüüd tuleb tähelepanu suunata järjekordade lühendamisse e. raviteenusesse. Kokku on kasv haigekassal 1,7 miljardit krooni, millele lisandub veel 0,5 miljardit lisaeelarvega. Hambahüvitis tõuseb 150 kroonilt 300 kroonini, hambaproteeside toetus 2000 kroonilt 3000 kroonile. Viljatusravile antav raha kolmekordistub. Palju lisandub finantse vähktõve, aidsi, südame-veresoonkonna jt. ennetusprogrammidele. See kõik on suur samm edasi.

Võidavad ajateenijad, lastekodukasvatajad, kultuuritöötajad

Rõõmustada võivad kindlasti laste hoolekandeasutuste kasvatajad – nende palgatõus tuleb koguni 25-protsendine. Et nende palk on siiani olnud väga väike, saavad nad nüüd keskeltläbi 1000 krooni juurde. Sotsiaalhoolekandesse tuleb eelarvest 411 miljonit krooni – tänavusega võrreldes 22% rohkem.
Kultuurilegi on seekord rohkem raha leitud. Kõigepealt palgatõusuks 15% (keskmine palk hakkab olema 9026 krooni). Rahvaraamatukogudele teavikute (raamatud, ajalehed, ajakirjad jt.) muretsemise raha suureneb 25 protsenti. Kahekordistuvad kinode arenguks mõeldud rahad. Juurde saavad kohalikud laulukoorid, samuti noortesport.
Suurenevad kohalike teede ehitusrahad (10%-lt 15%-le). Tallinna–Tartu maantee renoveerimiseks läheb lisaeelarvega 224 miljonit krooni. Korterelamute renoveerimise toetusteks tuleb KredEx-i kaudu 55 miljonit krooni. Rõõmu saab tunda selle üle, et Eesti Raudtee aktsiate tagasiostuks on raha planeeritud.
Uuest aastast kehtiva palgasüsteemi järgi hakkavad ajateenijad saama 2000–4000kroonist toetust. Umbes 15% tõusevad kutseliste kaitseväelaste palgad, et ära hoida professionaalide lahkumist erafirmadesse; teatavasti kavandavad erafirmadki järgmisest aastast 10–12protsendist palgatõstmist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)