Rakvere vägi vajab väge

Tookord osati kasutada kõikvõimalikke Euroopa Liidu toetusi, suudeti leida Eesti linnade seas oma koht ja nägu, millega eristuda paljudest samasugustest väikelinnadest. Rakvere linnavolikogu oli selle kauaaegse esimehe Mihkel Juhkami juhtimisel, olenemata erakondlikust kuuluvusest, toetanud linna arengut; poliitiline võitlus oli nendes küsimustes tagaplaanil.

Tänaseks on pilt teine. Kas Rakvere väest on võhm väljas?

Tegijad tegid Rakvere

Loomulikult ei olnud Rakvere areng ühe linnapea ja tema kaastöötajate ainuteene. Eelmiste linnavalitsuste ja nende juhtide pideva tööta poleks olnud linnas nii soodsat pinnast uutele ideedele, mis muutsid unise provintsilinna atraktiivseks. Seni lihakombinaadi järgi viineripealinnaks kutsutud Rakvere hakkas uut sisu omandama just linnapea Matti Jõe eestvõtmisel Tarva pronkskuju paigaldamise ajal. Täpselt sama lugu oli arhitektuurselt huvitava keskväljaku rajamisega - mitme linnajuhi meeskonnad on olnud selles osalised.

Rakverre olid selleks ajaks koondunud mitmeid isiksusi, kes leidsid siin koha teostada oma ideid. Rakvere tuntusele andsid oma hoo SA Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets ordulinnuse mänguliseks muutmisega, Maie Orav meeste tantsupeo korraldamisega, Roman Kusma Aqva veekeskuse rajamisega, Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe punklaulupeoga jt.

Suure panuse on linna arengusse andnud Andres Sõbra juhitud korvpallimeeskond Tarvas. Viru Ralli tõi Rakverre autospordihuvilisi.

Need on enamikus kultuuri- ja spordivaldkonna nimed, neid tuntakse. Kuid samamoodi pakuti häid võimalusi ettevõtluse ja kaubandusega tegelemiseks.

Olid tegutsemistahet täis rakverlased või mujalt tulnud, siin leidsid nad ees keskkonna, kus oli võimalus ennast proovile panna

Erakondade lühikesed pingid

Seega olid Eesti Vabariigi taastamise järgsed Rakvere linnajuhid suutnud stabiilse kasvukeskkonna luua. Väge täis Rakvere ei olnudki mingi PR-inimeste moodustatud sõnaühend, vaid sisu täis mõiste.

Paraku hakkas seis muutuma pärast 2009. aasta kohalikke valimisi. Seal sai enim hääli senine linnapea Andres Jaadla, kuid kokkuvõttes olid võitjateks sotsiaaldemokraadid, ja nii sai linnapeaks noor sots Rannar Vassiljev. Tõsi, kaua ta linnapeatoolil istuda ei saanud, sest SDE nimekirja kaudu volikokku pääsnud rahvasaadikud hülgasid äkki oma seltsimehed ja tõid koostöös volikogu Reformierakonna esindusega linnapeaks tagasi oma parteikaaslase Andres Jaadla. Moodustus uus koalitsioon, mida toetas ka IRL.

Sealt algasid ka abilinnapeade vahetused. Koos Vassiljeviga pidi lahkuma SDE liikmest abilinnapea Kairit Pihlak, asemele toodi senine linnavalitsuse sisekontrolör Marko Torm, kes astus kohe ka oravaparteisse. Torm aga lahkus varsti oma hobiga - ööjooksuga tegelema. Asemele tuli senine Kunda linnapea, keskerakondlasest reformierakondlaseks muutunud Allar Aron. IRL-i abilinnapea Ain Suurkaev täitis oma ülesandeid aga mitme mehe eest.

Siis lajatas korruptsioonisüüdistus Andres Jaadla pihta. Mõne aja pärast oli Jaadla sunnitud linnapeatoolist loobuma.

Kohalikud Reformierakonna liikmed seisid lõhkise küna ees: keda linnapeaks panna? Niipalju neil reaalsustaju jätkus, et oma volikogu fraktsioonist Jaadlale väärikat järglast ei otsitud. Aga siis tuli appi endine Rakvere linnapea, ekskeskerakondlane ja vahepeal Riigikogu esimehe kõrges ametis töötanud Toomas Varek. Suurkaev läks tasuvamale ja ilmselt ka poliitiliselt rahulikumale tööle - Rakvere Haiglat juhtima.

Suurkaevu asemele ei olnud IRL-il oma linnast kedagi tuua. Nii leiti partei ridadest Väike-Maarja mees, sealset valda juhtinud, samuti Saku vallavanemana tegutsenud ja praegugi Väike-Maarja vallavolikogus aktiivset poliitikat ajav Sven Kesler.

Varsti tajusid kohaliku IRL-i esindajad, kui raske on erakondlikult lühikese pingiga väärilisi kandidaate leida. Nimelt hakkas uus abilinnapea Kesler „lammutama", ta leidis kuritarvitusi mitmes linnale kuuluvas institutsioonis. Kui seni suudeti Rakveres teatud erimeelsused ja möödalaskmised omavahel lahendada, siis nüüd sai Kesler Rakvere Spordikeskuse isamaaliitlasest juhi Erich Petrovitsi lühikese ajaga nii kaugele, et mees astus ametist tagasi ja on täna juba Jõhvi Spordihoone direktor. Parteikaaslase ametist kihutamine aga andis löögi ka Kesleri karjäärile - tema on tänaseks mitmete keerdkäikude tagajärjel ise ka ametist vaba.

Omavaheline arveteklaarimine

Nii on Rakvere linna vägi läinud suuresti linnajuhtide omavaheliste arvete klaarimiseks. Ilmselt mõistavad seda ka kohalikud elanikud, igal juhul on praegu linna valitsevate erakondade maine kahtlane.

Rakverlaste soov on, et linnajuhid suudaks tegelda oma põhitööga, mitte kulutada ennast võimuvõitlusele. Näiteks on Rakvere kanalisatsiooni- ja veeprojekti elluviimise tõttu üles kaevatud ning elanikke ei huvita sugugi, millisest erakonnast mingi linnajuht on. Peaasi, et asjad liiguks ja linnarahvale ebamugav elukeskkond kiiremini korda saaks.

Või on tõesti kogu Rakvere vägi võhmal?

URMAS TAMM

Rakvere linnavolikogu Keskfraktsiooni esimees

[esiletõste]

URMAS TAMM: Rakverlaste soov on, et linnajuhid suudaks tegelda oma põhitööga, mitte kulutada ennast võimuvõitlusele.

[fotoallkiri]

URMAS TAMM kirjutab, et aastaid tagasi oli Rakvere väge täis, nagu linna tunnuslausegi ütöeb, kuid tänaseks on pilt teine, sest linnajuhtide pink on lühikeseks muutunud ning linn vajab värsket väge.

Jaga |