Rahvas ootab ausaid valimisi

Paul Hank,      08. november 2006


Nüüd, kui riigipea on valitud, võib toimunu suhtes olla kriitiline, sest presidendivalimistel tehtud vigu tuleb vältida. Minu meelest olid need valimised taasiseseisvumisaja kõige mustemad.
Tuletagem meelde, kuidas peaministrierakonna ja selle taga seisvate raharingkondade ning ajakirjanduse, televisiooni ja raadio ühine löögirusikas ajas ööl ja päeval solki ühte väravasse. Tunnen kaasa neile, kes selle mänguga pidid vastu tahtmist kaasa minema, ja olen tänulik neile, kes püüdsid ka vastaspoolele leida eetriaega ja trükiruumi.
On kahju, et avalik-õiguslik TV ei olnud sageli see, kes ta pidi olema. Näiteks küsis ETV foorumi kahe presidendikandidaadi ühissaate telekiri „Kas toetate T. H. Ilvese valimist presidendiks? Jah või ei?", kuid A. Rüütli kohta mitte. See oli ju psüühiline terror!
Rahvas ootab, et eelolevate Riigikogu valimiste käigus TV enam ei komistaks.
Tasakaalustamata, ühepoolne hiigelreklaam, kus eesmärgi saavutamiseks ei valitud vahendeid, viis valija psüühilisse seisu, kus ta polnud enam tema ise ja muutus kõige vastu ükskõikseks. Selline seis võimaldaks presidendiks või mõneks kõrgeks riigiametnikuks teha kelle tahes. Ja see oleks juba riigile kui tervikule ohtlik.
Kõigest eelpooltoodust tulenevalt ei tea nüüd täna ikkagi, kas president oli rahva valik või ei. Ta võis seda olla, aga võis ka mitte olla. Samamoodi võiks küsida: kas Hitleri võimuletulek ikka oli saksa rahva tahe? Või kas oli seda eelmistel Riigikogu valimistel Res Publica tähelend, kus valija alles järgmisel päeval sai aru, mis oli juhtunud.
Oht, et eelseisvad Riigikogu valimised võivad oma läbiviimise poolest kujuneda presidendivalimiste jätkuks, on olemas. On ju ühtedel juba valmis löögirusikas, meeskond ja oma tegevust õigustav moraal (loe: moraalitus).
Et valija saaks jääda iseendaks, peab valimispropaganda olema tasakaalustatud ja aus, kõigile osapooltele võrdne nii tõe kui ka vale väljaütlemiseks. Osapooled peavad saama võrdsed võimalused nii raha kui ka eetriaja ja trükisõna kasutamiseks. Televisioon olgu nii avalik kui ka õiguslik. Hoiduda tuleks makulatuuriuputusest ja löökidest allapoole vööd, räpastest süüdistustest vastaspoole aadressil, konstruktiivse dialoogi äraunustamisest.
Täna tahab rahvas teada näiteks seda, kes mida võtab ette Rakverest ida pool paiknevatel aladel elavate inimeste kaitseks, kelle jalge alt ähvardab kaduda maa ja kaevudest joogivesi. Inimesed küsivad: kas ülepea on mõistlik sealseid põlevkivivarusid maha ärida?
Rahvas tahab ka teada, milline poliitiline jõud on valmis Eestis vähendama liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning kuidas ja millal ta seda kavatseb teha.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (15)