Viis aastat ka kaksiktornide langemisest

13. september 2006


Maailm on muutunud pärast 2001. aasta 11. septembril USA-d tabanud terroriakte möödunud ajaga veelgi karmimaks. Varem põhiliselt Palestiina ja mõne Aafrika riigiga piirdunud islamiterrorismi kasvulava on saanud võitluseks lisapõhjusi Afganistanist ja Iraagist. Terrorilöögid tabasid ka Madridi ja Londonit, kus toimepanijaiks olid Läänes sündinud ja kasvanud noored. Varasemaga võrreldes tunnevad end ohustatuna kõik Iraagis sõdiva koalitsiooni liikmed. Teiste seas ka Eesti.

Iraagi suhtes on tänaseks isegi propagandarindel ära langenud kõik sõja alustamise ettekäänded ning alles on jäänud ainult seletused, miks praegu ei tohtivat võõrsõdurid sealt lahkuda. Jäljed keemiarelvast, mida ameeriklased teadsid täpselt Iraagis olevat (kuna tänane USA kaitseminister isiklikult tegeles Iraani–Iraagi sõja ajal nende Saddam Husseinile vahendamisega), olid hoolikalt koristatud. Eelmisel nädalal andis USA Senati uurimiskomisjon teada, et mingit kontakti bin Ladeni meestega Saddamil polnudki, kuna ta vältis seda teadlikult.

Nii suure eksimuse eest, nagu seda on täielikult valedel põhjustel sõja kuulutamine, selle tagajärjel oma riigi rahvusvahelise prestiizhi alandamine, tohutud inimohvrid nii oma kui ka vastase poolel ja raisatud materiaalsed ressursid kõigutavad isegi kangemate diktaatorite positsioone. Ennast terve maailma jaoks demokraatia etaloniks pidavate USA ja Briti toonased juhid on aga pärast sellistki viga ametis edasi. Nii nagu pole ka Eestis keegi kandnud isegi mitte poliitilist vastutust avantüüriga kaasamineku eest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)