Kas valimisaastal hambad varna?

Georg Pelisaar,      07. veebruar 2007


Terve nädala on meedia kihanud 202 miljoni krooni jagamise üle Riigikogus. Nagu viimastel aastatel juba kombeks, jõuti kiiresti üksikult üldisele – algas ajakirjanike võidujooks selle nimel, kes Riigikogu tegevust karmimalt hukka mõistab.
On olnud ka neid, kes Riigikogus valitsuse eelarve muutmist poliitiliseks ja täiesti lubamatuks tegevuseks nimetavad. Olen täiesti vastupidisel arvamusel ja tahaksin oponentidele meenutada, et Riigikogu peamine ülesanne on seadusi menetleda ja vastu võtta, vajadusel seadusi valijate huvides ka muuta. Riigieelarve on täpselt samuti seadus, kusjuures riigi olulisim seadus. Kas peaks selle, valdavalt ametnike koostatud seaduseelnõu pimesi vastu võtma? Arvan, et ammu oleks aeg kolmikliidu valitsuse ajal läbipaistmatuks muudetud eelarvemenetlus taas läbipaistvaks muuta ja Riigikogu peaks hoopis tõsisemalt süüvima kogu eelarveseaduse, aga ka teiste seaduste sisusse.
Igal juhul pean väga oluliseks, et investeeringud või toetused, mis Riigikogu liikmete ettepanekul eelarvesse hääletatakse, on valdavas osas mõeldud väljapoole pealinna. Nii võib eelarvemuudatusi pidada ka regionaalpoliitika tõhusaks osaks. Täiesti iseküsimus on see, kas ja kuidas keegi rahvaasemikest rahaeraldistest teavitab. Unustada ei tohiks mingil juhul rõhutada, et tegemist pole oma, vaid riigieelarve rahaga.
Põhiliselt süüdistatakse meedias, justkui ostetaks rahva rahaga hääli. Kas peaksime valimisaastal investeeringud peatama? Julgen arvata, et rahvas on meil ammu tunduvalt targem, ja nagu elu on näidanud, teeb oma valikud enamasti eelarveeraldistest sõltumata. Samas ootab valija loomulikult, et paikkonnast Riigikogusse valitu ka seisaks tema elupaiga hea käekäigu eest. Loodan, et meedia suudab edaspidi rohkem pakkuda objektiivset infot ja rohkem tegelda sisulise analüüsiga, eraldada üksikut üldisest.
Meedia on kahtlemata võim, aga ärgem unustagem, et demokraatlikus riigis kuulub kõrgeim võim rahvale, kes ei vali meediat ega valitsust, ka riigikontrolli mitte, vaid kes valib Riigikogu. Kritiseerides või halvustades tervet Riigikogu, tuleb aru anda, et halvustame kõrgeima võimu kandjat – rahvast. Mõistagi tuleb Riigikogu liikmel endale alati teadvustada, et nelja aasta kestel rahvast otsustamistes asendades tuleb tal toimida nii nagu loodavad seda temalt valijad.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)