2008. aasta eelarve kava - mure mure otsa

OLEV RAJU,      17. oktoober 2007


VEAPARANDUS
Hea lugeja! Enne kui minna edasi, parandame trükivea. 10. oktoobri lehes, eelarveanalüüsi esimeses osas oli 2008. aasta eelarve kavas nii aktsiiside kui ka käibemaksu laekumiste kasvuprotsendiks näidatud 32,2%. Loomulikult on siin viga - 32,2% on kogemata kirja saanud kaks korda. Õige on, et aktsiiside laekumine peaks kasvama tõesti 2,3 miljardit krooni ehk 32,2%, käibemaksul aga tõesti 3,0 miljardit, nagu oli kirjas. Kuid see on 13,0%. Palun vabandust „näpuka" pärast ja tänan kõiki, kes sellele tähelepanu juhtisid.

Algus 10. oktoobri Kesknädalas

Teine tingimus, mis tuleb kindlasti täita, selleks et maksumäärade tõstmisega oleks võimalik oluliselt rohkem makse koguda, on niisugune – efektiivne võitlus musta turuga; toimugu see mis tahes vormis. Alkoholi ja tubaka hinna tõus teeb selle turu kõikvõimalikele sulidele veelgi ahvatlemaks. Kui aktsiisitõusuga ei kaasne politsei, tolli jt töö olulist paranemist, jääbki maksulaekumiste kasv oodatust märksa väiksemaks.

Abinõude kava võitluse tugevdamiseks salaviina, -tubaka ja -kütuse vastu allakirjutanu igatahes näinud pole. Võib tõsiselt karta, et kuigi valitsus aktsiisilaekumiste kavandamisel ei ole küll lähtunud päris ühikelastsusest, osutuvad need laekumised kavandatust siiski selgelt väiksemaks.

Teiste sõnadega, kavandatud koguste vähenemine aktsiiside tõusust on ilmselt väiksem kui tegelikult tuleb. Tõsi, siin on mõndagi võimalik ette võtta ka järgmise aasta jooksul (eriti politsei poolt).

Kas konservatiivsuse põhimõtte lõpp?

Usun, et kõik on korduvalt kuulnud sõnapaari „konservatiivne eelarvepoliitika". Aga tolle kasutajatelt olen pidevalt küsinud: mida see ikka tähendab? Siiani on olnud nii, et Eestis on sellel mõistel käsitusi niisama palju kui terminina kasutajaid. Ja ega vastava ala tõelised spetsid omavahel siinkohal kokku lepigi…

Millest siis ikka räägime? Kõige levinumad on arusaamad, et konservatiivsuse all tuleb mõista:
a) eelarve üldist tasakaalu;
b) mõne venna arusaamises aga mitte tasakaalu, vaid ülejääki;
c) ei lepita kokku, kas tasakaal peab olema saavutatud välislaenude ja -abiga või kindlasti ilma selleta;
d) kui mitte maksukoormuse vähenemist, siis vähemalt tema kasvu puudumist;
e) kas riigi kulutuste üldist või üldvalitsemiskulude madalat taset;
f) jne – veel oma pool tosinat suhteliselt harva täheldatavat tunnust.

Mis nendest siis on Eesti 2008. a eelarves esindatud? Kindlasti vaid viimane (e), suhteliselt vähe levinud konservatiivse eelarvepoliitika tunnus. Ülejäänutega on asi keerulisem.
Formaalselt on eelarve ülejäägiga, s.o rangelt konservatiivne. Kuid tulude poolel on sees üle 10 miljardi euroabi… Seega nende arusaamadele, kes nõuavad tasakaalu laenude ja välisabita, ta ei vasta. Maksukoormus suureneb, seega ei vasta 2008. a eelarve ka sellele tingimusele (d).

Kõige olulisem konservatiivsuse põhimõtte üle otsustamiseks on siiski küsimus: kas eelarve on või ei ole tasakaalus? Kui nõuda, et seda peaks saavutatama laenude abita, siis muidugi pole. Aga ilma selle nõudeta, mis (eriti välisabi osas) pealegi pole sugugi üldlevinud?

Nüüd olemegi keerulise küsimuse ees. Paberil on eelarve ülejääk 3,6 miljardit krooni ehk 1,3% SKP-st. Eelarvet üle andes kelkis valitsus, et teist nii suurt ülejääki Euroopas pole. Aga nagu eespool toodud, on valitsus oma prognoosides olnud ülioptimistlik. Kui SKP kasvab planeeritud 7,3% asemel 3,3%, vähenevad eelarve tulud kah kuskil 3,6 miljardit krooni. Kui valitsus peitis siia teadlikult reservi musta stsenaariumi jaoks, pole katki veel midagi. Kui aga SKP kasvutempode langemisel püütakse meeleheitlikult säilitada eelarve ülejääki, on küll kuri karjas.

Hea lugeja! Meil ei ole kokkulepet, et mina peaksin andma lõpliku vastuse vahepealkirjas püstitatud küsimusele; seda enam, et ma pole ikkagi veendunud, et tean täiesti korrektselt, mida tähendab konservatiivsus eelarvepoliitikas…

Mida arvad Sina?

Kindlasti ei ole tegu konservatiivse fiskaalpoliitikaga, millest rääkis eelarvekava üle andes peaminister. Samuti tahaks küsida, kas on õige panna miljardeid Saksamaa väärtpaberitesse kuskil 3,5% teenima olukorras, kus inflatsioon on 7,4% ja majanduslangus kukil?

Kuidas peita ebameeldivaid arve

Seekordne eelarveprojekti seletuskiri on segasem kui kunagi varem. Pikalt ja laialt on kirjutatud, kui palju suureneb eriharidusega pedagoogide osakaal 2008. aastal ja järgnevatel aastatel. Samal ajal on pensionide projekti juures vaid mõni rida. Milleks kulutatakse üle 30 miljardi (NB! mitte miljoni!) krooni. Ja sedagi hüüdlausete tasemel.

Enamik vajalikke arve on siiski olemas, kuigi kuskil sellisel kohal, kust neid on raske leida. Ja kui leiadki, siis pead otsima, mida see tähendab kontekstis teiste arvudega. Kõige valusam on reformierakondlikule valitsusele loomulikult fakt, et 2008. aastal maksukoormus suureneb. See on olemas – pisike joonis lk 22 ja paari sõnaga lk 21. Peaminister aga rääkis eelarvet üle andes isiku tulumaksu alandamisest, mitte maksukoormuse tõusust nii 2007. kui ka 2008. aastal.

Ei, ta ei valetanud, kuid makromajanduslikult palju olulisemast üldise maksukoormuse faktist läks lihtsalt mööda… Mis sest, et see on tõesti uus nähe ja ülioluline. Korrektne oleks olnud anda makromajanduslik seletus: kuidas maksukoormuse tõstmine mõjub meie majandusele.

Mõned arvud on aga ikkagi päris kadunud; vähemalt ma ei leidnud neid ei ise otsides ega arvuti otsingumootoreid kasutades. Kõigepealt: kuidas tulevad toime omavalitsused, kui küte, eriti gaasküte, kallineb kuni 50%. Ei sõnagi, ega ka vastavaid arve.

Omavalitsustele isiku tulumaksust eraldatav osa jääb suurenemata; ka ei suurene mitte kroonigi võrra tasandusfond, millega kompenseeritakse väiksema sissetulekuga omavalitsuste tulubaasi nõrkust.

2008. aastal sisuliselt ei kasva puuetega inimeste pensionid, nimetatagu neid siis pensionideks või ei. Eelmise aasta eelarve eelnõu seletuskirjas oli see arv 2044 krooni. Kas see prognoos 2007. aastal tegelikult täitus või ei ja kui suur on see summa 2008. aastal, sellest pole sõnagi. Küsimus on eriti valus: kas sellistel inimestel, kes enda eest eriti tulemuslikult seista ei suuda, sissetulekud ikka kasvavad vähemalt inflatsiooni kompensatsiooni võrra? Ilmselt ei, ega muidu seda arvu nii ei peideta!

[esiletõste]
Kõige valusam on reformierakondlikule valitsusele loomulikult fakt, et 2008. aastal maksukoormus suureneb.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)