Valitsus arutab pensionide vähendamist

Eakate raha kulub rohkem arstirohtudele ning igapäevase leiva ja kommunaalkulude peale. Ka arenenud majandusriikide ühendus OECD on välja arvutanud, et Eestis 43% pensionäridest ja 61% töötutest elab vaesuses.

Laar tegi ettepaneku pensione vähendada

Olgugi et valitsus praegu pensionide vähendamist eitab (olen ka kindel, et seda ei tehta!), on selle üle valitsuskabinetis palju vaieldud. Isamaa ja Res Publica Liit saadab välja voldikuid, kus küsitakse arvamust pensionitõusu kohta, ent  just Laar oli see, kes  tuli eelmise aasta lõpul valitsuses välja ettepanekuga pensione vähendada.

Ajakirjandus vaikis Laari üleskutsest nagu haud, kuni  Kalle Muuli selle saladuse raadiosaates ,,Olukorrast riigis" välja rääkis.

Läinud aasta mais arutati valitsuskabinetis tulumaksuvabastuse vähendamist 3000 kroonilt 2250-le, mis tähendaks pensionide langetamist. Sama punkt otsustati eelnõuks vormistada, nagu ka täiendava tulumaksuvabastuse kaotamine töötavatel  vanaduspensionäridel.

Koosoleku protokoll, mis kabinetist juhtumisi lekkis, on mul tänini kaante vahel alles. Samas arutati  Haigekassa juhatuse istungil eakatele ravikindlustusmaksu pealepanekut. Valimiste lähenedes on need otsused muidugi kalevi alla pandud.

Pension ei ole almus

Suvehakul kirjutas reformierakondlasest Valga linnapea Ivar Unt, et pensione tuleks riigikassa täitmise huvides kiirkorras alandada ja töölkäivatel pensionäridel pension üldse ära võtta.

Ekspankur ja  isamaaliitlane Olari Taal arvas hiljuti Maalehes, et pensione peaks kindlasti kärpima, kuna see langetaks hindu. Tööandjate Keskliit tuli välja manifestiga, kus tehakse ettepanek töötavatelt eakatelt pension üldse ära võtta.

Meie ühiskond käsitleb pensionäre sotsiaalse almuse saajatena. Ka rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas parlamendis, et pension on sotsiaaltoetus. Tegelikult on pensionärid  ju aastaid tööl käinud ja makse maksnud ning oma niru pensioni ise välja teeninud. Samas on eakatelt kõike kärbitud - pensionitõusust matusetoetusteni välja. Hooldusravi eest peab nüüd päevas 100 krooni maksma, taastusravi on kõrgete hindade tõttu peaaegu kättesaamatu. Rehabilitatsioonirahasid on kärbitud, puude puhul makstavat kokku tõmmatud ja selle taotlemine raskem. 3000-kroonine matusetoetus kaotati, matuseteenuste käibemaks tõsteti 5 protsendilt 18 protsendile.

Seda rida võiks pikalt jätkata: pensioni tasuta kojukande lõpetamine, pensionide väljavõtmise pangatasude ja sularahaautomaadi ristkasutamistasude kergitamine. Sajad posti- ja pangakontorid suleti, kaotati posti tasuta kojukanne jne.

Eestis pension 272 eurot, Soomes 1344

Kui suured siis pensionid praegu ikkagi on? Andmeid on raske kätte saada. Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülg on muutunud ning statistikat sealt enam ei leia. Pika otsimise peale saime teada, et keskmine pension käesoleva aasta II kvartalis oli 4258 krooni ehk 272 eurot.

Soome keskmine pension on 1344 eurot ehk 18 800 krooni. Prantsusmaal moodustab pension viimasest sissetulekust 70%, Hispaanias ja Itaalias 65-70%.

Eesti pensionär on valitsusele tänulik: pension, näe, ei langenudki! Mis sellest, et hinnad tormiliselt kasvavad.

Ka pensioniea tõstmisega mängiti pensionärid enda poole. Pensionäre hirmutati: kui te nõus ei ole, peame pensione tulevikus langetama 30 protsendini keskmisest palgast! Mäletan, kuidas Pensionäride Liidu eksjuht Aare Kitsing pidas kevadel Riigikogu sotsiaalkomisjonis sütitava esikõne pensioniea tõstmise kaitseks. Riigikontrolör Mihkel Oviir andis lausa etenduse, rääkides aina rahast ja vajadusest pensioniiga tõsta kohe 67 eluaastale, kuid mitte sõnagi eestlaste lühidast elueast ja kehvast tervisest.

Kurtidele kõrvadele läks jutt sellest, et keskmine eluiga on Eestis küll pisut tõusnud, kuid on samas sel tasemel, kus arenenud riigid olid 1970. aastatel. Oleme 30 aastat oleme maha jäänud, nenditakse inimarengu aruandes.

Ettevõtjate Liidu  ettepanekut tõsta pensioniiga veelgi, ja vähemalt 67 aastani, saab küll nimetada piirituks nahaalsuseks. Samas on ettevõtjad varemgi olnud oravapartei ebapopulaarsete kavatsuste esmaväljaütlejad. 2007. aasta manifestis nõuti pensioniea tõstmist, töölepingu seaduse vastuvõtmist ning  tasuta kõrghariduskohtade vähendamist. Tänaseks on reformierakondlik valitsus kõik need tööandjate nõudmised seadustanud.

Pensioniea tõus võtab igaühelt ära 100 tuhat krooni

Andkem aru, et juba pensioniea praeguse tõstmisega kahe aasta võrra võetakse kaotatud pensioni näol inimese taskust ära 100 000 krooni. Kuna tööd pole, peab eakas need kaks aastat läbi ajama 1000-kroonise toimetulekutoetusega või siis minema eelpensionile. Aga keskmise ennetähtaegse pensioni suurus on ju vaid 3795 krooni. Ja jälle saame rääkida vaid riigi võidust.

63- ja 64-aastastest töötab täna vaid kolmandik. Eelpensionäride arv kasvab kiiresti. Pensioniea tõstmise asemel pakkugem parem  tööealistele tööd! Laekuksid maksud, mis tähendaks nii Pensionikassale kui ka Haigekassale paremat toimetulekut.

Professor Airi Värnik kirjutas, et meigiäris lokkava noorusekultuse ülistamine ja vanemate inimeste diskrimineerimine tuleks ükskord lõpetada. Eakaid peaks hoopis riigi juhtimise juures ära kasutama, sest neil on kogemusi ja oskusi olla elutähtsates asjades head nõuandjad. Just elamisega nõukaajal on nad praktikas oma suutlikkust tõestanud.

Nii et - selg sirgu, meeled teravaks, enesekindlust juurde! Just teie moodustate kõige suurema valijategrupi, kelle käes on tõeline võim. Just teie saate Eesti muutmisele oma küpsete ideedega kaasa aidata.

Kui meil jätkus jõudu end 50-aastasest Nõukogude ikkest vabaks võidelda, siis saame üheskoos võitu ka vabas Eesti riigis enamiku aja riigitüüri hoidnud, kuid rahva ära vaevanud paduliberaalsetest võimukandjatest.

Ja uskuge, just eakate hääled ja tahe otsustavad meie riigi edasise käekäigu!

MARIKA TUUS, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige

[esiletõste] Keskmine eluiga on Eestis täna samal tasemel, kus arenenud riigid olid 1970. aastatel. Oleme 30 aastat maha jäänud, nenditakse inimarengu aruandes.

Jaga |