Vihane rahvas nõudis Toompeal: „Valitsus, ära kägista meid hinnatõusudega!“

Prantsusmaa majandusajakiri „Contrepoints“ (http://www.contrepoints.org) avaldas 21. novembril 2012 Maailmapanga koostatud analüüsi ja tabeli andmetega, kuipalju Euroopa riikide valitsused oma elanikkonda maksustavad. Selgus, oh üllatust, et Eesti maksukoormus jäi juba 2012. aastal alla vaid Itaaliale, ulatudes 67,3 protsendini! Eesti puhul torkas juba siis silma, et kaudsete maksude osakaal on teiste Euroopa riikidega võrreldes ülisuur (19,9%).

 Nüüd, kolm aastat hiljem, kui kaudsed maksud on vahepeal tõusnud ja tõusevad veelgi, hakkab inimeste taluvusvõime vähenema. Valitsus, ära kägista meid kaudsete maksude ja aktsiisitõusudega! – selline oli meeleavaldusele kogunenute sõnum.

Vähendada bürokraatiat

Lisaks EKRE poliitikutele Martin Helmele, Henn Põlluaasale ja Jaak Madisonile said meeleavaldusel sõna kütusefirma Olerex juhatuse liige Alan Vaht, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Kersti Kracht, Eesti Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov jt.

 „Ma küsin: kas valitsus mängib kütuseturul tikkudega ning soovib Eestit Euroopa viie vaesema riigi hulka viia?“ küsis Vaht. Ta meenutas Leedu kogemust 2009. aastast, kui naaberriikidega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgeks tõstetud diislikütuse aktsiisi tuli uuesti langetada, kuna märkimisväärne osa selle kütuse ostumahtudest kolis Poola. Vaht juhtis tähelepanu vajadusele säilitada maksukonkurents Läti, Leedu ja Poolaga; vastasel korral võib riigieelarvesse tekkida 150 miljoni eurone puudujääk.

 „Kütuseaktsiisi tõstmisel kasutatakse ilusaid retoorilisi võtteid ja ilustatakse tegelikku pilti,“ rääkis Vaht. Tema sõnul on jäetud analüüsimata aktsiisitõusu mõju kütuse tarbimisele ja majandusele tervikuna.

 Kütuseärimehe sõnul avaldab kütuseaktsiiside tõus lumepallina mõju kogu majandusele: kerkivad toiduainete, kaupade ja teenuste hinnad. Kallinev kütus tõstab ühissõidukikulusid ja piletihindu. Vaht küsis: kas Eesti prognoositud majanduskasv jätkub ka kütuseaktsiisi tõustes?

 Kersti Kracht rääkis sellest, kui valusasti lööb kütuseaktsiisi tõus väikeettevõtjaid, eriti saavad aga kannatada maal tegutsevad ettevõtjad. Tema sõnul on aktsiiside tõstmise asemel aeg hakata vähendama riigivalitsemiskulusid. Riigil tulnuks enne suuri aktsiisitõstmisi luua kõigepealt ettevõtjatele korralikud eksporditurud. Kracht kutsus meeleavaldusele tulnud ettevõtjaid ühinema, sest koos suudetakse end paremini kuuldavaks teha.

Surve valitsusele peab jätkuma

EKRE aseesimees Martin Helme kutsus üles Rõivase valitsus nii kiiresti kui võimalik ametist lahti kangutada, sest praegu loodab valitsus, et pärast mõningaid hoope ja kriitikat kõik vaibub ning aktsiisitõusud viiakse ikkagi ellu. Helme arvates peab pressing jätkuma, et valitsus ei saaks inimestest teerulliga üle sõita.

 „See, mille vastu me täna protestime, on ühest küljest hinnatõus ja elu kehvemaks minemine, teisest küljest protestime ka selle vastu, et Eesti on saanud valitsuse, mis alustab oma võimuperioodi valetamisega,“ oli Helme otsekohene.

 Tema hinnangul ei tohi Eestis olla niimoodi, et enne valimisi räägitakse, et raha on tänu majanduskasvule ja kokkuhoiule valimislubaduste täitmiseks olemas, aga pärast valimisi hakatakse rahvast koorima. „Enne valimisi lubatakse kõiki ilusaid asju, aga alles pärast valimisi räägitakse, kust see raha tuleb,“ ütles Helme.

 „Meilt võetakse kulbiga ja antakse lusikaga. Inimeste elu läheb kehvemaks. Raha ei tule võtta mitte niigi vaese inimese taskust, vaid rahvusvahelistelt suurkorporatsioonidelt, mis praegu toimetavad Eestis makse maksmata,“ arvustas Helme valitsuse majanduspoliitikat.

Keskerakonna esindajad olid meeleavaldusel kohal

Kesknädal tunnustab EKRE-t ja eriti uue parlamendipartei noori, kes suutsid Eestit meeleavaldusega heas mõttes „raputada“. Vähemalt ei saa valitsus plaanitavaid aktsiisitõuse ilma korralikku lahingut saamata teoks teha.

 Peavoolumeedia loomulikult asus kütuseaktsiisi tõusu vastaseid mõnitama. Kasutati üht Jaak Madisoni kontekstist välja rebitud lauset, millega üritati kogu meeleavaldusele vesi peale tõmmata.

 See kõik meenutas siinkirjutajale, kuidas aastate jooksul on Keskerakonna muret ja soove eestlaste ellu häid muutusi tuua järjekindlalt naeruvääristatud. Kahjuks allub ka meie peavoolumeedia välismaistele huvidele, esmajoones pankadele ja suurkorporatsioonidele.

 Ilmselgelt peaksid Keskerakond ja EKRE vaatamata mõnedele programmilistele erisustele rohkem koostööd tegema, sest ühiselt on lihtsam ja ka tulemuslikum peavoolumeedia hoope ja isegi lausvaletamist taluda. Mure Eestimaa pärast on küll mõlemale parteile ühine.

Meie tavalisi tublisid tööinimesi, seda tõelist „maasoola“, paneb muretsema oma armsa kodumaa tulevik. See, et tegelik kontroll pole mitte eestimaalaste, vaid välispankade käes. EKRE ja Keskerakonna valijad pole ilma vasturünnakuta lihtsalt nõus alla andma või pea norus, välismaale tööd kerjama minema. Lihtsalt jube, milleni on 16 aastat Reformi-juhitud valitsus meid viinud!

 Kuid jättagi oma kodumaa välismaalaste ja nende peost söövate oravate valitseda – ei iialgi!

INDREK VEISERIK

[esiküljefoto allkiri]    RAHVA SÕNUM TOOMPEAL: Maksukoormus on ületamas meie taluvuspiire.

 [fotoallkirjad lk. 3]

1. LIHTRAHVAS TAHAB KA!: Taavi Rõivase istumise all on maksumaksjate poolt üleval peetav Audi A8. Ka tublid eestimaalased unistavad sellisest elust, kuid unistuseks see jääbki.

 2. NÖRDIMUS: Toompeale kogunenud rahvas tuletas plakatitel olevate sõnumitega meelde, kuidas hiljuti elektri võrgutasusid räigelt tõsteti, et Riigikogu ei ole rahva isand, vaid teener, ja kuidas Rootsi pangad röövivad meid paljaks.

 3. SEENIORIDE ESINDAJA: Keskseenioride juhi Elmar Truu sõnul satuvad kütuseaktsiiside tõusu tõttu erilise löögi alla pensionärid, lasterikkad ja üksikvanemaga pered ning puuetega inimesed.

 4. ÄRIMEES: Kütusefirma Olerex juhatuse liige Alan Vaht hoiatas, et kütuseaktsiiside tõus avaldab mõju kogu majandusele – kerkivad toiduainete, kaupade ja teenuste hinnad.

Jaga |