2004. aasta eelarve - mured mure otsa

OLEV RAJU,      08. oktoober 2003


Viimase nädala jooksul on Eestis lahti läinud lausa meeleheitlik mäng eelarve ja sellega seotud arvudega. Ilmselt on aru saadud, et eelarve eelnõus ei tule ots otsaga kokku (eriti kui siia juurde vaadata mitmete maksuseaduste muutmise eelnõude seletuskirju) ja seetõttu hämatakse täiel rindel.

Algus eelmises Kesknädalas

29. septembril muutis statistikaamet II kvartali (ikka veel esialgset) SKP kasvunumbrit tublisti, vähendades seda koguni 3,5%-ni. Sellele vaatamata aga suurendas Eesti Pank (EP) sõnakuulelikult oma 2004. a kasvuprognoosi 5,6%-ni ehk selliseks, nagu valitsusele vaja on. Tõsi, juba seitse kvartalit on EP poolt järjekindlalt ennustatav majanduse kasvutempo langus ära jäänud. Kuid nüüd, kui mitmed meetodid annavad (eriti just arvestades võimalikku viiteaega) alust karta, et just aastal 2004 on olemas oht majanduskasvu pidurdumiseks, tuleb järsku nii optimistlik prognoos. Ilmselt ei ole EP-l täpne ka 2004. aasta hea, 5-6%-se SKP kasvu prognoos. (Kõik prognoosid on riskantsed, eriti Eesti praeguses olukorras. Riskiksin siiski väitega, et kõige tõenäolisemalt toob 2003. a III kvartal kaasa väikese kasvutempo kosumise ja 2003. a IV kvartal on jälle kehvem, 2004. a tervikuna aga on SKP kasv tagasihoidlik. Eriti siis, kui maha võtta hindade kasv, mis 2004. a pole just väike.)

Pettemäng arvudega
29. septembri Äripäevas püüab rahandusministeeriumi esindaja tõestada, et 2004. a maksukoormus väheneb. Seal toodud arvud aga ei lähe kokku eelarve eelnõu ja eriti just mitmete maksuseaduste muutmise eelnõude seletuskirjas toodutega.
Statistiliste mängude võtteks on saanud ka keskmised. 2003. a keskel suurendati pensione. Seega 2003. a keskmine pension on kusagil I poolaasta madalama ja II poolaasta keskmise vahel. Eelarve projektis võrreldakse 2004. a keskmist pensioni (2167 krooni) loomulikult 2003. a keskmisega (1978 krooni), mitte aga 2003. a II poolaasta keskmisega (eelarve seletuskirjas figureerib number 2064 krooni, kuid seda ei oska kohe kuidagi tuletada, selle saamise kohta aga pole vähimatki vihjet) ja nii saadakse märksa ilusam tõusu number. Kui aga võrrelda 2004. a pensione 2003. a näiteks IV kvartali keskmisega, jääb pensioni tõus pehmelt öeldes tagasihoidlikuks.
Analoogiline võte on kasutusel maksukoormuse dünaamika näitamisel. Siin tuleks arvestada, et rida makse suureneb mitte 1. jaanuarist, vaid Eesti Euroopa Liitu astumise päevast, s.o ilmselt 1. maist. Kui võrrelda 2004. a II poolaasta maksukoormust 2003. a II poolaasta maksukoormusega, saame märksa "inetuma" arvu kui aastate keskmiste võrdlusel. Ja maksukoormuse alanemisest pole siis enam juttugi.

Maksude struktuur muutub
2004. a eelarve omapäraks on kindlasti ka maksude struktuuri muutumine. Tulumaksumäära vähendamine 2% võrra annab 5000-kroonise palgaga inimesele lisatulu 100 krooni, 20 000-kroonise palgaga inimesele aga 400 krooni kuus. Loomulikult võidavad tublisti need, kelle tulu on 100 000 krooni kuus - tervelt 2000 krooni kuus ehk pea teise inimese kuupalga. Tulumaksu vähenemine summaarselt on 1,3 miljardit ehk ühe elaniku kohta ligikaudu 1000 krooni aastas. Needsamad inimesed peavad aga maksma aastas rohkem aktsiise 600 krooni inimese kohta ja käibemaksu (mis lõppkokkuvõttes läheb ka tarbija taskust) 2000 krooni inimese kohta. Siiani on aga nii valitsus kui meie ajakirjandus üksmeelselt hoidnud nagu vett suus ja vaikinud tõsiasjast, et ka ettevõtte tulumaksu - niipaljuke, kui seda veel alles on - määr väheneb. Ja 2% nendest miljarditest pole just vähe. Ehk teiste sõnadega - inimese maksukoormus tõuseb, ettevõtte oma väheneb. Ja inimestest saavad suurema soodustuse rikkamad; vaene maksab vaata et rohkemgi kui 2003. aastal.
Rikkamatele on veel varjatud maksusoodustusi. Alates uuest aastast on maksuvabad ELi liikmesriikide krediidiasutuste poolt inimesele makstud intressid. Ei usu, et ühel tavalisel keskmisel inimesel neis eriti suuri hoiuseid on, küll aga ilmselt mõnel välismaal suuri ostu-müügi tehinguid teinud mehel, ükskõik, kas maksuamet tegeleb nende tehingutega või ei.
Uue tulumaksuseadusega plaanib valitsus muuta inimesele halvemaks riiklike pensionide maksustamise korda, samuti vähendada eluasemelaenude intressidele antavaid maksusoodustusi. Ehk lühidalt - rikkad võidavad, vaesed maksavad de facto rohkem. Kellel on, sellele antakse, kellel pole, sellelt võetakse. See on piiblist tuntud, mitte aga uus poliitika …

Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)