Kes kaitseb eakat inimest liishaavelite eest?

Ränkadele õigusrikkumistele vaatamata seni karistamatust nautiva Haaveli naeratav nägu kaamerate ees on mitmes mõttes ohtlik. Noored võivad hakata imetlema petturit, kes oskab edukalt manipuleerida üksindusest kärbunud eakatega. Ta on omandanud võtme, mille abil lahti murda ohvrite süda. Eakate inimeste elukäigu suhtes ignorantne ühiskond on paratamatult muutnud lihtsamaks liishaavellike eesmärkide täitumise.

Teiseks üritab Haavel ühiskonnale tõestada, et pettusega omandatud ülisummad, mis paljude „jänesehaakide“ tõttu ilmselt jäävadki politseil konfiskeerimata, kergendavad häbi avalikkuse ees.

Mõistlik soovitus sedalaadi kelmide tõrjumiseks on eelkõige mõeldud eakate lastele ja sugulastele: kohtuge oma emade-isade ja vanaemade-vanaisadega tihedamini. Käige nendega kohvikus ja teatris! Seni, kui hoiate nendega tugevat emotsionaalset sidet, ei muutu nad „saakloomadeks“. Üksindusse jäetud eakal on raske omal käel pettureid vältida.

Ilma lähedasteta eakatest peaks riik senisest enam hoolima, kaasates neid aktiivsesse ühiskondlikku tegevusse. Hea näide on vanavanemate hoolitsemine selle eest, et lapsed turvaliselt kooli ja koju jõuaksid.

Meedia võiks lõpetada sõna „vanur“ kasutamise, sest see on selgelt n-ö kopitanud alatooniga. Sõna „eakas“ või „seenior“ mõjuvad märksa lugupidavamalt.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |