Statistikaamet: manipulaator või rafineeritud kurjategija?

Statistikast üldisemalt

Trükkige Eesti Statistikaameti (ESA) koduleheküljelt välja viimase poolteise aasta pressiavalduste graafika SKP  kvartaalsete kasvude kohta. Kuuest on ainult üks esituslaadilt ja sõltuvuste valikult korduv, ülejäänud viis aga mitte. Miks?

Sellepärast, et joonised ei oleks omavahel lihtviisiliselt ja erialalise ettevalmistuseta võrreldavad. Oleks küll igati loogiline, et SKP aegrida oleks esitatud 1992. aastast saadik üheainsa graafilise pildina, millele igal veerandaastal lihtviisiliselt lisatakse üks jupp juurde. Vaid pilguheit, ja kõik oleks selge.

Aga ei, ESA ei saa niimoodi teha, sest siis oleks tõde igale normaalsele inimesele seletamatagi selge; jääks ära võimalus poliitilisteks manipulatsioonideks ühiskonna ja selle tegemiste statistilisel kirjeldamisel. ESA tööalaseks ülesandeks ei ole mitte tõe ja tegelikkuse edastamine, vaid valitsejate tõe edastamine, mis mitte iga kord ei ole üks ja seesama.

Statistikaamet on riigiamet nagu näiteks kaitsepolitsei ning mõlemad teevad seda, mida valitsus käsib. Kui kaitsepolitsei tööülesanneteks on ametlikult ja avalikult täita poliitilise politsei funktsioone, siis statistikaamet peab oma politiseeritust varjama.

Ühtset aegrida ei saa ESA esitada, sest soovitud tulemuste saamiseks peab ta aeg-ajalt tegema nn korrigeerimisi. Korraldused võivad tulla nii kohapealt kui ka otse Euroopa Liidust; need võivad olla metodoloogiliselt kavakohased, aga võivad olla ka ühekordsed. Viimase poole pealt sobib klassikaliseks näiteks see, kuidas kogu EL-is korrigeeriti SKP/RKP omavahelist suhet.

Väike-Peeter peab ettevaatlik olema

Eurostat on samuti iluoperatsioonide tegemiseks kohandatud, nii nagu liiduriikide statistikaametidki, kuid loodetavasti kasutab oma võimekust siiski vähemal määral. Sellist muljet püüab EL endast igal juhul jätta.

Nii tuli k.a jaanuaris Euroopa Liidust karm kiri vastuseks Rahandusministeeriumi palvele hinnata meie statistikaseaduse eelnõu. Nõuti, et enne euro kasutuselevõttu peab Eesti valitsus tagama, et Statistikaamet oleks valitsusest sõltumatu. Euroopa Keskpank: „Mitmed sätted eelnõus viitavad sellele, et Rahandusministeeriumil on laiaulatuslik voli sekkuda riikliku statistika tootmisse." Nii et ole siiski ettevaatlik, Väike-Peeter!

Veel riikliku statistika olemusest. Nimelt on statistiline andmetöötlus üks võimas relv, mis võimaldab näilisest kaosest välja võluda seaduspärasusi, teha prognoose. Avalikkusele suunatud rakenduslik majandusstatistika on niisiis seotud kitsendustega selle politiseerituse läbi.

On kaks võimalust: kas anda avalikkusele teavet olemasolevate arvandmete kujul või luua teave küsitluste kaudu ise. Viimane meetod avab taevaväravad igatsorti peaaegu riskivabadele võltsingutele ja väärkujutluste tekitamisele, korrumpeerunud valitsuste unelmate täitmisele. Ning samal ajal edastub ühiskonnale võimukandjate unelmsõnum: „Me hoolime teist! Näete, me isegi pöördume otse teie poole, et teie eluga tuttavaks saada, et seda paremaks muuta!"

Seepärast ongi riiklik statistika rajatud kahele väljundile. Ühelt poolt arvude kujul, teiselt poolt küsitluste teel saadud teabena; paraku sageli isegi nendes kohtades, kus teave on ilma küsitlustetagi olemas.

Nimelt on numbriliselt võltsida/ilustada riskantsem - see võib iga hetk, kasvõi kauges tulevikus ikkagi välja tulla. Seepärast ühiskonna jaoks hellades valdkondades eelistatakse kasutada küsitlusmeetodit.

Eestis näiteks on sellisteks valdkondadeks keskmine palk ja tööpuudus, ehkki nende kohta on täpne numbriline teave Maksu- ja Tolliametis (MTA) olemas. Miks ESA peab paremaks kasutada tekkepõhist palgastatistikat, mitte aga maksuameti kassapõhist statistikat, seda võite lugeda aadressil http://www.stat.ee/16427 pealkirja all „Mille poolest erineb Statistikaameti ning Maksu- ja Tolliameti avaldatav palgastatistika?".

Asja olemuse avab võrdlus e-valimistega. E-valimised on vastuolus seadustega ja ükski riik maailmas ei kasuta e-valimisi sellepärast, et need pole kõrvaltvaatlejate poolt kontrollitavad.

Küsitlused pole samuti kontrollitavad, sest seda teevad ja infot haldavad avalikkuse poolt mitte kontrollitavad institutsioonid. Seepärast niisugused monitooringud õigustatult pole  usaldusväärsed. Mitte et küsitlused-vaatlused poleks põhimõtteliselt usaldusväärset teavet pakkuvad meetodid, seda mitte.

Sama huvitav on olukord tööpuuduse/tööhõive valdkonnas. Väljavõte ESA 13.08.2010 pressiteatest: „Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides."

Noh, ja miks - maksuametis ju informatsioon olemas? Vastus ikka sama. Ja nii peabki ühiskond kasutama kahtesid andmeid paralleelselt, nii maksuametist kui ka statistikaametist. Maksuameti andmed on tõesed ja seetõttu karmimad, statistikaamet pakub nn poliitiliselt korrektset infot (et mitte öelda - võltsinguid).

Valitsemissektori laenukoormuse pidurdamatu kasv

Valitsemissektori laenukoormus on viimastel aastatel pidevalt tõusnud ja möödunud aasta lõpul moodustas 15,5 miljardit krooni. Aasta alguses Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt peaks see käesoleva aasta lõpuks tõusma 21,3 miljardini. Kas pidev võlakoormuse kasv ei kajastugi SKP kasvus? Muidugi kajastub, ja sealjuures erilisel viisil, sest tegemist on väljastpoolt sisse tulnud raha tekitatud näilise majanduskasvuga.

Sellist majanduskasvu võiks piltlikult nimetada ka lätilikuks majanduskasvuks. Läti nimelt võttis sisse hiiglasliku välislaenu ja selle kui hädaabisüsti esmane mõju avaldub praegu majanduslanguse pidurdumisena või oodatava majandustõusuna. Mis seal siis imelikku, kui suured välisrahad Läti majandusse sisse voolates seal majandusnäitajaid kaunistavad, ja mis selles imelikku, kui välislaenu kasvu najal ka Eesti II kvartali näitajatesse „õhku" sisse läks? Ei midagi imelikku - vastupidi, see on loomulik.

10. septembril 2010 raputas ühiskonda valitsusparteide teade, et võlakoormuse kasvu kiirust tõstetakse tõenäoliselt kahekordseks ehk 10 miljardini aastas. Alanud on välisraha uus kiirenev sissevool, mis omakorda ka „poliitilise korrektsiooni" huvisid teenib.

Riiklike reservide kulutamine

2008. aastal kulutati riigi reserve viiendiku jagu. Käesoleva aasta juunikuus teatas Rahandusministeerium, et aastaga on ära kulutatud veel 33% stabiliseerimisreservist, rahalises väärtuses 2,45 miljardit. Ka see oli raha sissevool SKP keedukatlasse ilma tööd tegemata. Sedapuhku ei tulnud raha küll mitte väljastpoolt, ent k.a II kvartali näljapaistetuslikule majanduskasvule oma osa andis. Seda raha polnud teiste komponentidega võrreldes just palju, kuid abiks oli ikkagi, et valitsevad parteid valimiseelsel perioodil sähvatusena paremad välja näeksid.

Rahvusliku majanduse „järeltapmine"

Tõelisest majanduskasvu näljapaistusest saame aga rääkida siis, kui võtame ette rahvusliku majanduse hävinguga kaasnevad nähud. Olen korduvalt kirjutanud, et rahvuslikku ettevõtlust hävitatakse sihiteadlikult maksuterrori ja laenumoratooriumi abil. Maksuterror on olnud sedavõrd tulemuslik, et peaminister on korduvalt kiitnud maksude eriti head laekumist.

Pingestamine maksude sissenõudmisel algas juba rohkem kui aasta tagasi, kui selgus, et maksud laekusid halvasti ja eelarve täitumine oli ohus. K.a maikuus oli maksuvõlglasi järele jäänud 109 000, aasta tagasi oli neid 40 000 võrra enam. 2009. aasta lõpu seisuga oli makse laekunud 100% plaanitust, kuid selle tagajärjel turult lahkunud paljud ettevõtted, mis on ju igati seaduspärane.  Käesolevaks ajaks on maksuvõlg kukkunud suurusjärku 3 miljardit, nii et valimiseelseks pühadekaunistuseks-poliitkorrigeerimiseks on ikkagi veel midagi järele jäänud.

Olgu rõhutatud, et maksuterror ettevõtjate kallal ei kanna esmajoones siiski mitte poliitkorrigeerimise ülesannet. Eelarvesse letaalsete vahenditega maksurahade sissepressimisel on tegelikult hoopis teine eesmärk, nimelt salajane eesmärgistus. Euroopa Liidu loomise taotluseks on ju rahvusriikide hävitamine, rahvuste kokkusulatamine „aeglasel tulel". Seda ülesannet saab täita üksnes rahvusliku majanduse hävitamise kaudu, sealhulgas, nagu juba öeldud, maksuterrori ja laenumoratooriumi abil

 VELLO LEITO, Iseseisvuspartei esimees

Toimetuselt: Siin edastatud  tekst on väljavõte samanimelisest artiklist.  Eesti Kongressi majanduskontseptsiooni autori Vello Leito  kõiki artikleid võib lugeda Iseseisvuspartei kodulehel.

[Pildiallkiri]

ARVUD EI KLAPI: Ka Eesti ettevõtjad alustasid 90-ndatel hooga rahvusliku ettevõtluse ülesehitamist. Nüüd on see aga kadumas, pankrotis või mahamüüdud - ettevõtlust  hävitatakse sihiteadlikult „aeglasel tulel" maksuterrori ja laenumoratooriumi abil. „Maksuterror on olnud sedavõrd tulemuslik, et peaminister on korduvalt kiitnud maksude eriti head laekumist," kirjutab majandusspetsialist Vello Leito.

Jaga |