Riigivõim ja massimeedia ei ole täitnud noorte arstide lootusi

Uurimismaterjal koguti postiküsitlustega (1995, 2000, 2005) ja elektroonilise küsitlusega (2011).

Esimeses uuringus 1995. aastal (Noor arst '95) olid valimiks aastail 1982-1991 diplomeeritud arstid. Viis aastat hiljem (Arst 2000) küsitleti aastail 1982-1996 diplomeerituid. Kümme aastat hiljem (Arst 2005) olid vaatluse all aastail 1982-2001 diplomeeritud arstid ja kuusteist aastat hiljem (Arst 2011) olid valimis aastail 1977-2006 diplomeeritud arstid, sh seeniorid (1977-1996) ja juuniorid (1997-2006).

Tulemused näitavad, et noorte arstide töökohavalikut mõjutavad varasemast enam spetsialiseerumine, karjääri planeerimine ja õpingute ajast tuttav koht. Suurenenud on nende noorte arstide osa, kes olid väga või üsna rahul ameti ja elukutsega ning keda iseloomustas üldine rahulolu oma tööga. (vt Joonis 1)

Samas on kasvanud nende noorte arstide osakaal, kes pole rahul oma töötasuga. Kui 1995. a ei võimaldanud erialane palk perekonna ülalpidamist 13,6 protsendil vastanud arstidest, siis 2011. a oli töötasuga rahulolematute osakaal juba 53,2%. (vt Joonis 2)

Töötempo on kasvanud. 2011. aastal, võrreldes varasemate uuringutega, juba üle poole arstidest pidas sagedaseks ebameeldivaks teguriks oma ametis vaimset pinget (59,1%), kirjalike töötoimingute rohkust (47,1%) ja liiga suurt töökoormust (44,3%).

Võrdluses Soomes töötavate arstidega (uuring „Lääkäri 2008") on Eesti arstide jaoks osutunud ebameeldivateks teguriteks vaimne pinge, kirjalike töötoimingute rohkus ja töökoormus palju enam kui Soome arstidel, ja seega ka Soomes töötavatel eesti arstidel. (vt Joonis 3)

Töökoormusega rahuloleku poolest jagunesid vastanud arstid kaheks: pooled pidasid oma töökoormust parajaks, ülejäänud hindasid seda liiga suureks. Umbes kolmveerandil vastanud arstidest oli töötasu vähenenud lisatasude kärpimise või kadumise tõttu. Ühel kolmandikul arstidest oli töötasu vähendamiseks kasutusele võetud nn masupäevi. Põhipalka oli vähendatud umbes neljandikul arstidest.

Rohkem kui pooled uuringus osalenud arstidest töötasid mitmel kohal, mis tähendab suurt muutust (1995 - 36,6%). Arstide tööhõive määr oli väga kõrge. Peaaegu kõik vastanud (98,2%) töötasid arstina (1995 - 86,6%), nendest omakorda 62,9% tähtajatu lepinguga (1995 - 82,1%).

Valdavale osale (88,3%) Eesti arstidest on tööandjaks avalik sektor (1995 - 93,4%).

Arstide töös realiseerusid väga või üsna hästi järgmised tegurid: huvi tehtava töö vastu (94,2%), hea töökollektiiv (80,3%), head suhted patsientidega (79,2%), töörõõmu kogemine (72,9%), arenguvõimalused (72,4%), nähtavad töötulemused (70,2%).

Uuringuga „Arst 2011" selgitati esmakordselt ka arstide välismaale mineku ja seal töötamise põhjusi.

Tabel 1. Välismaale mineku põhjused:

1) palk (79,1%)

2) töötingimused (57,1%)

3) Eesti tervishoiu rahastamine (29,7%)

4) patsientide suhtumine (24,2%)

5) ajakirjanduse suhtumine (20,9%)

6) Eestis ei ole töökohta (12,1%)

Kasvanud on arstina välismaal töötanute arv. „Arst 2011" alusel oli enam kui iga neljas (25,9%) vastanutest töötanud arstina välismaal (1995. a. uuringus „Noor Arst '95" oli neid 10,2%) ja enam kui iga kolmas (37,4%) kavatses seda teha (1995 - 6,6%). Seega on arstide rahvusvahelistumine arenenud väga kiiresti ja järjest rohkem arste on valmis välismaale tööle minema.

Uuringute alusel saab öelda, et arstide kutsekindlus on 18 aasta jooksul kasvanud, sh on suurenenud oma ameti, elukutse ja tööga rahul olevate arstide osakaal. Samas on kasvanud ka arstide tööga seotud vaimne pinge, töökoormus ja rahulolematus palgaga.

Eestis on kasv olnud oluliselt kiirem kui võrdlusuuringu sihtmaaks olevas Soomes. Jätkuvalt on suurenenud välismaal töötanud ja seal töötada kavatsevate arstide osakaal. Välismaale minnakse eelkõige palga ja töötingimuste pärast. Ressursside raiskamine on see, et enam kui iga kümnes arst kavatseb Eestist lahkuda töökoha puudumise tõttu.

Peab kahjuks nentima, et arstide arvates ei väärtusta nende tööd järgmised ringkonnad: riigivõimu esindajad (RIV), kohaliku võimu esindajad (KOV) ja massimeedia (MM) esindajad. Võrreldes Soome arstidega on Eesti arstide väärtustamine nende ringkondade esindajate poolt palju madalam. Väga suur erinevus on massimeedia esindajate poolses väärtustamises - isegi 21%. (vt Tabel 2)

Tabel 2. Soome ja Eesti arstide väärtustamise erinevused Soomes („Lääkäri 2008") ja Eestis („Arst 2011").

Lõpuks tahan esitada näite meie anestesioloogide eluolust. Nad töötavad kahes operatsioonitoas, kolmes haiglas - selline ongi anestesioloogi argipäev. Toetudes Veiko Herodese (EDAA, FRCA) ja Indrek Rätsepa (EAS president) uuringutulemustele - hiljutine töötavate anestesioloogide kaardistamine on näidanud, et puudu on 25-30% vajalikest arstidest. Olemasolevatest 36 ehk ligi viiendik on 65-aastased ja vanemad (vanim 75-aastane!!!).

Sotsiaalministeeriumi arstide register on väga ebatäpne. Selles on näiteks andmed 315 anestesioloogi kohta, ehkki tegelikult töötab 201 arsti - vahe tervelt 36%.

Kuidas on selline andmete lahknevus võimalik? See register sisaldab ka välismaale lahkunuid, samuti osaliselt välismaal ja erapraksises töötavaid arste. Vahe on ca kolmandik- seega on ka kõik koormuskalkulatsioonid valed! Lisaks lahkus eelmise aasta seisuga välismaale 7 noort karjäärile ja arenguvõimalustele mõtlevat anestesioloogi, mis on samuti suureks kaotuseks selle eriala arengule Eestis.

Me ei tohi unustada tõika, et perioperatiivsel perioodil ja intensiivravis on haigete enesekaitsemehhanismid (selge mõistus, füüsiline jõudlus) pärsitud ning nende elu ja tervis on kõige haavatavamas seisundis. Siin võivad järeleandmised kehtestatud standarditele lõppeda surmaga.

[esiletõsted]

Hiljutine töötavate anestesioloogide kaardistamine on näidanud, et puudu on 25-30% vajalikest arstidest. Olemasolevatest anestesioloogidest 36 ehk ligi viiendik on 65-aastased ja vanemad.

Sotsiaalministeeriumi arstide register on väga ebatäpne. Selles on näiteks andmed 315 anestesioloogi kohta, ehkki tegelikult töötab 201 arsti - vahe tervelt 36%. Kuidas on selline andmete lahknevus võimalik? See register sisaldab ka välismaale lahkunuid, samuti osaliselt välismaal ja erapraksises töötavaid arste. Vahe on ca kolmandik - seega on ka kõik koormuskalkulatsioonid valed.

ALAR SEPP

MD, MA

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor

NB! Joonised ja tabelid näha Kesknädala pdf-versioonis.

Jaga |