Kui piiraks riigis ametnikekarja

JAAN NIIN,      20. veebruar 2002


Et ametnike ja neid teenindava abipersonali arv oli kasvanud ülearu suureks, avastati Esimese maailmasõja järgsel Saksamaal alles siis, kui riigi majandus ja raha jõudsid allakäigu seisundisse. Sellest kirjutas 1924. aastal ajaleht KAJA (peatoimetajad K. Einbund ja A. Tupits) artiklis "Ametnikkude karja vähendamine Saksamaal. Ligi 400 000 ametnikku lahti lastud.".
Kirjutises selgitati, et maailmasõja käigus oli ametnike kari üleliia suureks kasvanud ega lasknud end vähendada. Nii tuli iga 37 inimese kohta üks riigiametnik või -teenija. Alles kõige suuremas hädas suutis Saksa valitsus visast vastuseisust jagu saada ja selleks ajaks oli esimese suure sõja lõpust möödunud viis aastat, kui 9. novembril 1918 astus Saksa keiser troonilt tagasi.

Neljandik ametnikke koondati

Aruande järgi oli 1923. aasta 1. oktoobril riigiasutustes, kaasa arvatud raudtee, post ja telegraaf, 825 955 ametnikku, 69 747 teenijat ja 705 512 töölist, seega kokku 1 592 914 isikut. 31. märtsini 1924 lasti nende hulgast lahti 184 507 ametnikku, 30 217 teenijat ja 232 134 töölist, seega kokku 396 858 isikut, mis on 24,9 % üldarvust. Ühtlasi lisati, et sellega pole veel koosseisude vähendamine lõppenud.
Esialgse koondamise tulemusel hoiti rahapalkade näol kokku 434 miljonit kuldmarka ehk 15,3 % üldisest summast. Kuid seejuures olid arvestamata ametnikega seotud muud ülalpidamiskulud, mis moodustasid kindlasti ka väga suure summa. Nagu aga isikute arvu vähenemine ja nende palga kokkuhoid, vastavalt 24,9 % ja 15,3 %, näitasid, tabas vähendamine peaasjalikult väikese palgaga ametnikke, teenijaid ja töölisi.

Valitsemiskulu kolmandiku vähemaks

Aga Eestis on praegu, 2002. aasta künnisel, tekkinud kindlasti sarnane olukord. Kuid meil on möödunud Teise maailmasõja lõpust juba seitse aastat, kuna Vene okupatsioonivägi lahkus Eestist 1994. aasta 31. augustiks. Seetõttu võiks ka Eestis kiires korras vähendada isegi 33 protsendi võrra riigi võimu- ja valitsemisasutuste personalikulusid, aga kindlasti ka selle "karja" arvukust. Seejuures võiks tarbijat n-ö kaitsvad kõikvõimalikud asutused, olgu ametid või inspektsioonid, üldse likvideerida.
Pole ju vajalikud "valvekoerad", kes ainult veidi niutsuvad, kui nn Esimese Eesti valitsuse ja vurledega ärisuhetes olevad rahahaid riigi peremeest (st rahvast) lakkamatult ja üha suurema hooga paljaks riisuvad ning saadud tulumiljardeid oma väljaspool Eestit asuvatesse "urgudesse" peidavad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)