Viimane aeg tõsta valitsemise kvaliteeti

HEINO LEVALD,      11. jaanuar 2006


Valitsemise ehk avaliku juhtimise kvaliteet on riigi valitsemisorganite ja kohalike omavalitsuste ning nende struktuuriüksuste tegevuse tulemuste vastavuse aste riigi ja rahva vajadustele ja ootustele.

Sellest seisukohast hinnates on Eestis valitsemise kvaliteet nii riigi kui omavalitsuste tasemel madal. Valitsemisorganitele seaduste ja määrustega antud ülesandeid täidetakse puudulikult ja aeglaselt. Ent veelgi halvem on see, et paljusid täitmist vajavaid ülesandeid pole riik ega omavalitsused enda ette üldse püstitanudki.

Kuidas valitsemise kvaliteeti tõsta?
Valitsemise kvaliteedi tõstmiseks on vaja asuda riigi valitsuses ja kohalikes omavalitsustes teadlikult ja süstemaatiliselt arendama kvaliteedikindlustamist.
Aeg asuda tõstma valitsemise kvaliteeti on ammu küps. Liikumine selles suunas on alanud. Eesti Veeteede Ametis, Lennuametis ja Raudteeametis on kvaliteedijuhtimissüsteemid olemas ja rahvusvaheliselt akrediteeritud. Seda nõuavad rahvusvahelised reeglid. Seal toimub töö rahvusvaheliselt nõutud kvaliteedi tasemel ning teisiti ei ole see mõeldav. Mujal ei ole enamasti juttudest kaugemale jõutud, kui sedagi.
On vaja, et kvaliteediliikumine hakkaks toimuma avaliku juhtimise kõikidel aladel ja kiires tempos. Praegune asjalik valitsuskoalitsioon ja paljude omavalitsuste tugev koosseis on sellele hea eeldus. Eriti soodus on olukord Tallinnas.
Kindlasti ei tohiks valitsemise kvaliteedi tõstmine kujuneda pinnapealseks pintsliremondiks ning hõlmata ainult reaametnike tööülesannete täpset täitmist. Käsitleda on vaja esmajoones seda, kas valitsemisasutuste ülesannetes pole midagi olulist puudu või on valesti. See on põhiprobleem, millest sõltuvad teised. Kui tahame kiiresti minna, siis peame olema kindlad, et läheme õiges suunas.

Millest alustada?
Meie riigi valitsemise peamiseks puuduseks on see, et seni on seda korraldatud peamiselt ülalt alla, lähtudes poliitilistest seisukohtadest. Nüüd on selle tasakaalustamiseks vaja oluliselt täiendada alt ülespoole toimivat süsteemi, mis lähtub riigis ja regioonis elavate inimeste vajadustest ning ootustest.
Senised kogemused ja põgusad uuringud näitavad, sealhulgas võrdlus Soome ja sõjaeelse Eestiga, et meie valitsuse ja omavalitsuste dokumentides ning töös kajastuvad praegu inimeste vajadused puudulikult ning protseduurid nende täitmiseks on kohmakad ja ebaratsionaalsed või puuduvad hoopis. Kõiki neid puudusi on võimalik leida ja kõrvaldada suurte organisatsioonide projekteerimise ja täiustamise ning kvaliteedijuhtimise metoodika abil, saades vajadusel abi ja eeskuju meie edukatelt põhjanaabritelt, kus valitsemine toimub kvaliteedijuhtimise põhimõtetel mitte esimest aastakümmet.
Mida enam läheb aeg edasi, seda raskem on kvaliteedikindlustamist rakendada, sest valitsemissüsteem, püüdes end isearenemise teel muuta, läheb järjest keerukamaks ja kahjuks ka segasemaks. Puudustega harjutakse, need süvenevad ning mida enam edasi, seda raskem on süsteemi muuta.
Kuid oma ajast ei saa ka palju ette jõuda – kvaliteedikindlustamise protsessid ei saa hoogu sisse, kuni piisav hulk inimesi pole tajunud nende vajadust ning kuni pole piisavalt juhte, kes oleksid võimelised seda protsessi eest vedama. Loodan, et käesoleva artikli ilmumine aitab kaasa mõlema arvu suurenemisele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)