Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Parvlaev Estonia lasti põhja? Kas NATO?

MAX KAUR,      23. september 2009

Nende kaheksasaja viiekümne kahe inimese mälestus, kes koos Estoniaga uppusid, sunnib seda teemat taas ja taas üles võtma. Tänavu möödub sellest laevahukust 15 aastat. Ei saa ju nii suure hulga inimeste surma põhjused jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Aeg on olnud piisavalt pikk, et tõde võiks avalikuks saada.
 

Erinevad versioonid Läänemerel juhtunust on vastukäivad. Tõde ei toonud lähemale ka riikliku uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele ilmunud  uusi fakte, mis lükkavad varem teada olnu kindlalt ümber.

 

Estonia vajab tõde

Selge, et vajame sõltumatut rahvusvahelist uurimiskomisjoni, millesse tõhususe ja läbipaistvuse suurendamiseks peaks kuuluma ka hukkunute sugulasi.

Eestis on käes aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tuleb ilmsiks saladusi ja tehinguid, millest on möödunud kuid ja aastaid. Estonia hukkumisest peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed riigijuhid ja kõrgametnikud, kellel tõenäoliselt on toimunu kohta hoopis rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Eelkõige tuleks küsimusi esitada laevahuku-aegsele peaministrile Mart Laarile.

Selgitusi peaksid hakkama andma ka tolleaegsed Soome ja Rootsi riigijuhid ning Venemaa, Euroopa Liidu ja NATO juhtijad, et lõpuks saaks välja selgitatud kõik asjaolud seoses Estonial juhtunuga.

 

Tegemist ei olnud õnnetusega

On hästi teada, et siis, kui parvlaev Estonia läks 28. septembril 1994 oma viimsele reisile Rootsi, toimusid Läänemerel NATO suurõppused ning seoses sellega ristlesid lähiakvatooriumis ka Vene allveelaevad. Siinjuures ei saa välistada ekslikke  laske Estonia pihta.

On arusaamatu, miks NATO väed, mis just tol ajal oma õppusi korraldasid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviillaeval olijate  päästmiseks. Miks ei võtnud midagi ette Vene mereväe juhtkond? Miks vaikisid kõigest Eesti tolleaegsed juhid?

Tänaseks on üheselt selgeks saanud, et tegemist polnud õnnetusega. Kes aga oli selle tragöödia organiseerija ja kes läbiviija ning kes vastutab hukkunute perekondade ees? Sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka mina ise olen asjaga otseselt seotud, sest kaotasin selles katastroofis õe ja vanaema.

 

Uus Estonia uurimiskomisjon

Täna vajame sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku komisjoni selle efektiivsuse suurendamise nimel  kaasata ka hukkunute omakseid. Nende lisamine uurimiskomisjoni oleks loogiline ja demokraatlik, kuid eelkõige inimlik samm.

 

Küsime Herman Simmi käest

Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukupäevil tegutses Harjumaa politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaal paiknesid siis veel Vene sõjaväeosad, mille relvastuse vastu tunti huvi siin- ja sealpool Atlandit. Pole kaugeltki juhus, et Herman Simm organiseeris pärast Estonia hukkumist nn lindiskandaali: kõigepealt läks põhja Estonia ja siis üritati ka Savisaar lindiskandaali abil põhja ajada. Ja tagatipuks kogu Eesti julgeolek.

Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Herman Simm Mart Laari usaldusalune -  parempoolsed tegid temast varsti Eesti politseipealiku.

 

Vene-Saksa gaasitoru Nord Stream ja parvlaev Estonia

Arvan, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsus peaksid lisatingimusena gaasitrassi ehitamiseks loa saamisel esitama Nord Streamile kui gaasitrassi rajajale nõudmise Läänemerre uppunud Estonia üles tõsta. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt täiesti võimalik samm. See oleks samuti suurepärane võimalus parandada rahvusvahelisi suhteid regioonis, eeskätt Eesti, Soome, Saksamaa, Euroopa Liidu, NATO ja Venemaa vahel.

Loodan, et järgmine võimukoalitsioon saab kindlasti hakkama Estonia ülestõstmisega.

 

Estonia peab üles tõstma

Eesti saaks riigina käituda tõeliselt eeskujuandvalt, näidates, et meie riigi jaoks on prioriteediks tema kodanikud ja oma rahva turvalisus. Et see on sama oluline, kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis.

Olen ise sellel seisukohal ning toetan nende Rootsi ja Eesti poliitikute arvamust, kelle positsioon on: tõe nimel peab Estonia üles tõstma.

Kallis see aktsioon tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti merepõhjast üles!

Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, hukkunute sugulastel oleks siis võimalik matta Estonial elu kaotanud omaksed kristliku kombe kohaselt ning tõe valguses.

 

MAX KAUR, poliitik, Estonial hukkunute sugulane

 



Viimati muudetud: 23.09.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail