Kas haldusreformi seadus on põhiseadusega vastavuses?

 Küsimus, kas haldusreform ikka on põhiseadusega vastavuses, on tekkinud seoses seaduses ette nähtud minimaalse elanikearvuga ning omavalitsuste sunniviisilise liitmisega. Suurt pahameelt tekitab ka seadusepügal, mis näeb ette nende omavalitsuste toetustest ilmajätmise, kes vabatahtlikult ei ole nõus liituma või kes ei pea liitumist vajalikuks, sest suudavad ise edukalt oma elanikele pakkuda vajalikke teenuseid.

Valitsuse teerull

Kohalike omavalitsuste poolt esitatud küsimused on minu hinnangul igati õigustatud. Argumendid on kõigil avalduse esitanuil sisult sarnased ja rahulolematus riigipoolse sundliitmise suhtes mõistetav.

Põhiliseks vaidluskohaks on kujunenud elanike miinimumarv – 5000 inimest, mis on õiguslikult arusaamatu. Mille alusel on selline piirmäär seadusesse sisse kirjutatud?

Lisaks tekitab muresid riigi poolt liitumisprotsessi läbiviimiseks ette antud lühike aeg, mida omavalitsuste esindajad ei pea mõistlikuks.

Kui seaduspärane on jätta ühinemistoetuseta need omavalitsused, kes vabatahtlikult ei ühine? Olen veendunud, et ka sundliidetavad omavalitsused vajavad investeeringuid aga seadus jätab nüüd nende valdade inimesed teenuste kättesaadavuse poolest ebavõrdsesse olukorda. Samas on haldusreformi eestvedajad tugevalt toonitanud reformi elluviimise vajadust ennekõike just seoses kvaliteetsemate teenustega. Seaduses määratud tingimused on seega sisuliselt vastuolulised. See on taaskord liigse kiirustamise tulemus. On selge, et siinkohal on omavalitsuste küsimus võrdse kohtlemise printsiibi kohta igati asjakohane.

Põhiseaduskomisjon kahjuks ei näinud või ei tahtnud näha omavalitsuste tõstatatud küsimuste osas vastuolu põhiseadusega. Nagu ikka, domineerisid komisjonis koalitsioonijõud, ning seega leiti kõikidele murekohtadele valitsuse tegevust toetavad vastused. Keskerakonna seisukohad komisjoni enamusega ei kattu ja seetõttu oleme esitanud omapoolse eriarvamuse, milles toetame omavalitsuste seisukohti.

Kohalikud inimesed on segaduses

Keskfraktsiooni saadikud leiavad oma eriarvamuses kokkuvõtlikult, et kohalike omavalitsuste sundühendamine Vabariigi Valitsuse poolt on vastuolus põhiseadusega. Riive avaldub omavalitsuste autonoomia põhimõttes, ning ühinemiste puhul tuleb igal juhul eelistada volikogude algatatud ühinemisi, mitte riigi algatatud sundühinemisi. Riigi poolt algatatud ühendamine on väär ning saab olla seadusega kooskõlas üksnes juhul, kui eelnevalt proovitud ühendamised ei ole andnud soovitud tulemust.

Me leiame, et sundühendamise läbiviimiseks ette nähtud aeg on ebamõistlikult lühike ning omavalitsustel pole sundühendamise käigus tõhusat võimalust avaldada riive kohta oma arvamust. Sunniviisiline ühendamine on põhiseadusega kooskõlas juhul, kui saaksime täna väita, et kavandatud ühendamine tõstab võimekust tagada kvaliteetsete avalike teenuste osutamine. Paraku me seda täna öelda ei saa.

Olen ka seisukohal, et omavalitsustes elavatele inimestele pole veel piisavalt selgitatud sundühendamise tagajärgi – kohalikud inimesed ei tea, mida sundühendamine nende kodupiirkonnale võib kaasa tuua. Sellise vähese informatsiooni pinnalt on väga raske teha otsust liitumise poolt või vastu. Kuidas saame tagada, et kui väiksem omavalitsus ühineb suurema keskusega, ei arvestata vaid suurema omavalitsuse huve? Oleme veendunud, et uute regulatsioonide rakendamiseks peab olema ette nähtud piisavalt pikk aeg, mille jooksul elanikud saaksid uute normidega tutvuda ning vastavalt sellele oma tegevused ümber korraldada.

Haldusreform ja kohalikud valimised

Vägisi jääb mulje, et haldusreformiga kiirustamise taga on 2017. aasta sügisel toimuvad kohalikud valimised ning valitsuserakondade soov suurendada neil valimistel enda piirkondlikku toetust. Sellele soovile aitab ju kaasa mõnele omavalitsusele uute, varasemast enam sobivate piiride joonistamine. Ja et kes kaasa mängida ei taha, see jääbki toetustest ilma. Tõeliselt „demokraatlik“ käitumine!

 Vaatamata päevakorras olevatele tõsistele vaidlustele, rõhutab riigihalduse minister Arto Aas endiselt, et 1. oktoober 2016 on haldusreformi seaduse ajakavas hiliseim omavalitsuste läbirääkimiste alustamise aeg, sest hiljem oleks vähese aja tõttu väga raske ühinemismenetlused korrektselt läbi viia ja taotlus 1. jaanuariks 2017 esitada. Samuti rõhutab minister, et vaatamata Riigikohtu poole pöördumisele tuleks omavalitsustel samal ajal tõsiselt tegelda ka liitumisläbirääkimistega.

 Tuleb mõista, et Keskerakond pole haldusreformi vastu, kuid me ei poolda tänaseid tingimusi ning riigi üleolevat suhtumist omavalitsustesse. Täna ei jäeta mingit ruumi erisustele, ning ka reformi tagamaad ja sisueelnõud on endiselt avamata. Selline käitumine ja sundlus ei ole valitsuse poolt teist osapoolt aktsepteeriv ega lugupidav. See näitab sisuliselt koostöötahte puudumist. Sellist haldusreformi me paraku toetada ei saa.

[pildiallkiri] KESKERAKOND TOETAB OMAVALITSUSI: Tänavu 4. veebruaril peetud Keskerakonna Omavalitsuskogu algatusel toimus sisukas haldusreformi-teemaline seminar. Sõna võtsid erinevad poliitikud ja riigihalduse minister Arto Aas. Küsiti, kuidas omavalitsused pärast reformi ja sundliitmisi toime tulevad.

ANNELI OTT,

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, endine omavalitsusjuht

Jaga |