Kui valitsus lükkab abivajajad kõrvale, kukub ta varsti ise

 Koalitsioon ei uskunud kaua, et majanduskasv on peatumas ja langemas. Selle kujukaks näiteks on 25. septembri Äripäevas avaldatud lugu „Kuulake, kõneleb valitsuse juht Ansip“, mis sisaldab terve hulga tsitaate tema esinemistest.

Mõningad näited neist:

„Elu läheb paremaks. Majandus on kulgenud prognooside kohaselt. Ma ei näe praegu, millele tuginedes tehakse pessimistlikke stsenaariume.“ Nii on valitsusjuht öelnud aasta tagasi.

„Igale vähegi majandusest taipavale inimesele on selge, et majandus Eestis endiselt kasvab.“ (9. aprillil k. a)

„Ma ei nõustu juba seaduseks saanud valimislubaduste ümbervaatamisega, samuti ei näe ma vajadust muuta Eesti maksusüsteemi.“ (5. mai)

„Eestis ei ole majanduskriisi.“ (29. august)

Eriti targad ja andekad reformierakondlased

30. septembril oli TV Kalev Sport kanalil ligi tunnine saade, kus järgmise aasta riigieelarve teemal esines Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Ma pole ammu kuulnud nii enese- ja Reformierakonna-keskset esinemist. Ligi süüdistas koalitsioonipartnereid sotse ja isamaalasi, haridus-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrit. Just nende tõttu olevat läinud eelarve koostamisega palju aega ning Reform pidi loobuma oma mitmest valimislubadusest – ajutiselt!!!

Jäi mulje, et riigieelarve kokkupanemisel on ainuisikulised teened Jürgen Ligil, eriti targal ja andekal poliitikul.

Mulle jäi arusaamatuks, et kui tekib selline lugupidamatus ja partnerite avalik süüdistamine, miks siis üldse üheskoos, hambad risti, jätkatakse? Kui Reformierakond ja Keskerakond koos valitsuses olid, küllap oli ka siis erimeelsusi ja eriarvamusi ning huvide konflikte, kuid avalikke süüdistusi ma küll ei mäleta.

Mis uus eelarve tavainimesele toob?

Mida siis meile järgmiseks aastaks lubatakse? Sotsiaaltöötajana vaatan eelkõige seda, mis puudutab tavainimesi, eriti aga eakaid ja lastega peresid, ning hakkab nende rahakotti pigistama.

Gaas kallineb, elektri hind tõuseb,  ravimite käibemaksu suurendatakse 9 protsendini, isapuhkuse hüvitise kaob, hambaravi hüvitis kaob, pensioni tasuta kojukanne kaob.

Need on esimesed „arengud“, mis meelde tulid.

Kui pensionide tasuta kojukande lõpetamine Tallinna eakate olukorda väga ei halvendagi, siis hambaravihüvitise kadumine küll. Kui 300 krooni on peaministrile ja Riigikogu liikmele vast ühe tagasihoidliku hommikueine raha, siis pensionäril, kel hammastega probleeme, on see suur summa. Rääkisin Haabersti eakatega, ning mitte ükski pole kunagi hambaravihüvitist välja võtmata jätnud, ka siis mitte, kui see oli 150 krooni.

Tallinn tuleb riigile appi

Isapuhkuse hüvitise kadumist kommenteeris Jürgen Ligi telesaates nii: kui noor mees soovib isaks saada, siis peab ta oma puhkuse just lapse sündimise ajaks planeerima. Teatavasti kestab puhkus 28 kalendripäeva. Mis edasi? – küsin ma.

Tallinn on alati, ja nii on ka praeguse linnavalitsuse ajal, pidevalt hoolinud vähekindlustatud peredest ja eakatest inimestest. On kasvanud rahaliste toetuste hulk, suurenenud sotsiaalteenuste arv ja maht.

Kavandatav ravimite käibemaksu tõus käib taas tasku pihta nii lastega peredele kui ka eakatele ja puuetega inimestele. Tallinn on vähekindlustatutele alati osaliselt kompenseerinud ravimite maksumuse – seega, tulnud riigile appi!

2007. aastal täiendati osalist retseptiravimite ja vaktsineerimise maksumuse kompensatsiooni saavate isikute loetelu. Kui seni said seda vaid pensionärid, siis nüüd lisati perekonna sissetulekust sõltuva kompensatsiooni saajate nimekirja ka lapsed, puudega isikud, kodutud, töötud jt abivajajad.

2002. aastal maksti ravimite osaliseks kompenseerimiseks 2,4 miljonit krooni, 2007. aastal juba 3 miljonit krooni. 2008. aasta esimese poole jooksul maksti toetust 1,8 miljonit krooni.

Riik pole koolitoidule sentigi lisanud

Tallinn suurendas omapoolset juurdemaksu laste koolitoidule, riik pole sentigi lisanud.

Riigi ja tema pealinna erinevat suhtumist kodanike heaolu tagamisse iseloomustavad ka eraldised alaealiste kuritegevuse ennetamiseks.Kui riik kulutab selleks üle Eesti tänavu 1,5 miljonit krooni, siis Tallinna toetused kuritegevuse ennetamise projektidele on 3,6 miljonit krooni.

Praktikas on tõestust leidnud tõde, et see valitsus kukub, kes õllehinda tõstab. Ega selgi valitsusel hästi  lähe,  kes pole piisavalt hooliv oma riigi abivajajate ja eakate suhtes ega toeta neid toimetulekus.

Olen kindel ka selles, et kuigi me ei ole veel näinud Tallinna 2009. aasta eelarvet, ei hoia linn kokku sotsiaalhoolekande ja tervishoiu arvel. Tallinn hoolib kõigist linnaelanikest, nii noortest kui ka vanadest.

GENNADI VIHMAN, Tallinna linnavolikogu liige, Haabersti Sotsiaalkeskuse juhataja

Jaga |