Nädala juubilar RAIVO HEIN 50

 Heina kohta võib öelda, et tal vedas hullupööra, sest ta müüs oma kuulutuste portaalid – töövahendusportaali CV Keskus (varasema nimega: koolitusweb) ja kinnisvaraportaali KV (kinnisvaraweb) 2007. aasta sügisel. See oli vahetult enne USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrotti ja sellele üleilmselt järgnenud majanduskriisi. Piltlikult öeldes, oleks Hein asjaga aastakese viivitanud, oleks ta jäänud oma portaalikeste omanikuks veel aastateks ja poleks ilmselt kunagi saanud sellist hinda nagu toona: kümneid miljoneid kroone ühe internetilehekülje eest.

 23. novembril 1966 sündinud Raivo Hein ja tema äripartner Erko Kundla tegutsesid ajal, kui internetiportaale tekkis nagu seeni pärast vihma, aga neil meestel oli õnn olla esimene ja teiste hulgast välja paista. Lisaks õnnestus neil vee peale upitada interneti oksjoniportaal osta.ee, millega selle asutaja Rain Lõhmus oli aastaid maadelnud ja seda ilma erilise eduta.

Internetiäride müügi osas vedas Heinal ja Kundlal samamoodi nagu Andrei Korobeinikul, kes oma portaali rate.ee samuti enne kriisi hea hinnaga kaubaks tegi. Tänasel päeval on rate.ee sootuks unustusehõlma vajunud ning selle eest ei saaks enam midagi.

 Kui toode õnnestub müüa, on internetiäri väga tulus, sest portaalide loomine ei maksa täna ega maksnud ka siis, paarkümmend aastat tagasi, nende portaalide loomise ajal, suurt midagi. Selleks oli vaja lihtsalt julget pealehakkamist. Seda julgust paistis olevat Heinal, kes eelnevalt oli nelja aasta jooksul omandanud kogemusi kaabeltelevisioonifirma Starman müügijuhina.

 Portaalide müük vahetult enne majanduskriisi muutis Heina automaatselt miljonäriks ja ärimeheks, kel oli kriisi ajal raha. See oli suur asi. Neid ettevõtjaid, kel oli raha, võis tikutulega otsida, sest valdav enamik kaotas kriisis suurema osa oma varast. Nagu näiteks Heina enda äripartner Kundla, kes pani raha läbi fondide Aserbaidžaani kinnisvaraprojekti, ja kaotas kõik.

 Hein hoidis raha alles, tõusis automaatselt ärimaailma prožektorite valgusse ning lõi kõiki pahviks, kui ütles, et kavatseb Briti miljardäri Richard Bransoni õhulaevaga kosmosesse lennata. See oli juba kuus aastat tagasi ja reisi eest tuli ära maksta ligi sada tuhat eurot. Etteruttavalt tuleb öelda, et neid kosmoselende pole veel toimunud. Ja ilmselt ei toimugi, kui arvestada Bransoni suuvärki ja plaane – ta on Inglismaal sama kaliibri mees kui Ameerikas Donald Trump. Võib arvata, et enne saab Bransonist Briti peaminister kui ta oma laevadega kosmosesse jõuab.

 Hein on aga jätkuvalt orbiidil oma lennukate ideedega. Viis aastat tagasi tekitas ta furoori, kui pani müüki Sakus tema firmale kuuluva 8-toalise 484-ruutmeetrise üldpinnaga maja 1-eurose alghinnaga. Juba firma nimi – Kakssada Kakskümmend Volti OÜ – on küllalt omapärane. Lisaks astronoomiahuvi ning uudishimu kõige uue suhtes. Oma taevapilte paneb Hein üles veebilehel wandyarhol.com ja mõtteid kirjutab internetipäevikus spiid.blogspot.com. Blogis on põhiliselt juttu astronoomiast, aga sekka mõtteid ettevõtlusest ja poliitikast.

Hein on aktiivselt kaasa löönud avalikus debatis, näiteks Äripäeva pikaajalise kolumnistina. Ta on seisnud vastu riigi osalemisele ettevõtluses nagu riigi üürimajade ehitamine ja riigi praamifirma asutamine. Hein oli päris algusest, 2002. aastast erakonna Res Publica, hilisema nimega IRL, liige. Meenutuseks, see oli aeg, mil Eestis tärkas lootus uue ja parema poliitika järele. Nii näiteks ei teinud Hein saladust, et unistab sellest, et riigi etteotsa pääseks Mart Laari esimese valitsuse tüüpi täidesaatev võim, kes lihtsalt asjad ära tegi. Praegusel ajajärgul on see jäänudki soovunelmaks. Jõudmata muutust ära oodata, astus Hein 2012. aastal erakonnast välja.

Režissöör Heini Drui vändatud dokumentaalfilmis „Otsides valgust”, mis jutustab observatooriumi ehitamisest, räägib Hein oma suurest kirest, armastusest täheteaduse ehk astronoomia vastu. Ta märgib, et inimestes peaks juba varakult hakkama äratama huvi kõikvõimalike küsimuste esitamise vastu.

Oma vaadetelt võib Heina pidada hulluks geeniuseks, kes on silma paistnud suurte ideedega nagu Tallinna–Tartu neljarealise maantee ja Saaremaa silla ehitus (sellepeale kutsuti ta lausa valitsuse juurde silla töögruppi), riigiettevõtete erastamine ja õpetajapalga sidumine Riigikogu liikme palgaga. Hiljuti ütles ta välja, et ärimehed teevad asju ära, riik rohkem lobiseb ning et sillafirma võiks hoopis börsile viia. Hein on propageerinud inimeste elukestvat investeerimist, et tulevastel pensionäridel poleks vaja vanaduspõlves sente lugeda.

 Nagu geeniusele kohane, peab Hein inimkonna suurimaks paheks rumalust. Ta seisab aktiivselt igasuguse umbluu vastu, ja seda eriti riigi tasandil. Nii näiteks ei saa ta aru, miks hoolitseb riiklik Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus (Kutsekoda) homöopaatide, refleksoloogide ja aroomiterapeutide riikliku tunnustamise eest. Selle loogika järgi on järgmisena oodata kaardimooride, pendlimeeste ja astroloogide kutsestandardeid, et saaks ikka kindel olla, kes on päris ja kes isehakanu.

 Mõni aasta tagasi ostis Päästeamet Sniffeksi-nimelise seadme, mis pidi n-ö lõhna järgi ära tundma ja avastama kõik lõhkeained. Seadet kasutati ka Bushi Eesti-visiidi ajal. Hein märgib, et tegu oli tavalise umbluuga, mille õnge läks riigiamet.

Hein märgib tabavalt, et harimatu ja rumala rahvaga kaua oma riiki üleval ei pea. Ja lisab, et võimu seisukohalt on muidugi hea, kui inimesed ei mõtle iseseisvalt, vaid usuvad kõike, mis neile räägitakse. „Õpetajate palkasid on igavesti raske tõsta, sest selleks ei jätku kunagi raha. Palju lihtsam on tõsta saadiku palka, raha leidub selleks alati,” võtab juubilar kokku ühe Eesti põletavama probleemi.

Kuigi Hein on teeninud oma varanduse interneti ehk IT-vallas, siis ennast ta IT-ärimeheks ei pea. Ta tegutseb juba pikemat aega klassikalistes valdkondades nagu pangandus (Hein on LHV Pank AS aktsionär), puit (Hein on Puumarket AS aktsionär), energia (Hein on Nelja Energia AS ja Tarbegaas OÜ aktsionär). Lisaks omab ta kinnisvara, osakuid rahaturufondides ja börsifirmade aktsiaid. Hein on öelnud, et kui on valida, kas investeerida börsifirmasse, mis maksab dividende või idufirmasse, mis ei teagi täpselt, mida teeb, siis eelistab ta esimest varianti.

Vaatamata kosmoselennu edasilükkumisele USA-s pole Hein kaotanud huvi lendamise vastu. Ta õpib parasjagu helikopteri-asjandust, sest Saaremaal, kuhu ta elama asus, on probleeme liikumisega, mistõttu eelistab ta otsida alternatiive ja mitte sõltuda parvlaevadest.

Palju õnne ja edu talle!

INNO TÄHISMAA, endine majandusajakirjanik

Jaga |