![]() Sõsarlehed Völkischer Beobachter ja Pravda27. aprill 20051939. aastal toimuvast kirjutasid innukalt nii fashistide partei NSDTP kui kommude ÜK(b)P häälekandjad. Hinnangud olid hämmastavalt sarnased. 26. septembri 1939. aasta Päevaleht edastas artiklis "Saksamaa ja N. Vene ühine ülesanne" järgmist: Berliin 25.9 (ETA) (DNB). Saksa-Vene pakti (MRP) ratifitseerimiskirjade vahetamisega, kirjutab Völkischer Beobachter, on nüüd täidetud viimane formaalsus. Nagu ametlik teadaanne veel kord konstateerib, on pakt kehtimas juba selle allakirjutamisest saadik ühe kuu eest. Möödunud nädala sündmused on näidanud, millise põhjapaneva ajaloolise tähtsusega on see leping, mis seab mõlema Euroopa suurima rahva vahekorra kindlale ja vankumatule alusele. Saksamaa ja N. Vene on teguvõimsalt koos töötanud, et kiiresti ja mõjusalt ruumis, mis oli neile määratud oma iseloomu ja ajaloo poolt, luua uut korda Versailles' kaose asemele ja lõpetada rahu ähvardamine idas Poola poolt. See ühine ülesanne asub mittekallaletungipakti joonel, mis sõlmiti mõlema suurriigi poolt 23. augustil ja mis näeb ette nende tiheda koostöö kõigil aladel. Mõlemad maad täiendavad teineteist, ka majanduslikul alal parimal viisil ja selles suunas on juba ilmnenud soodsaimad eeldused. Demarkatsiooniliini kindlaksmääramine Poolas on peale selle tõendanud, kui usalduslikult mõlemad riigid koos töötavad ja kuidas selles vaimus lahendatakse kõik esilekerkivad küsimused kiiresti ja ilma hõõrumiseta. Sest nende vahekord rajaneb samasuunaliste huvide summale ja lülitab välja kõik need mõjutused, mis lääne poolt püüdsid kaasa mõjuda Saksamaa ja N. Vene mässimiseks konflikti. Nagu Juht (Adolf Hitler)) Danzigis konstateeris, ei saa sakslased ja venelased kunagi teineteist veristama Inglise traaditõmbajate pärast, nad ei lase võõraid rahvaid kaasa rääkida idaruumi küsimustes. Selles realistlikus mõttes seisneb 23. augusti pakti suur tähtsus ja mõjukus, mis saab ka edaspidi osutuma kõigi Euroopa sündmuste kandepunktiks." Pravda toimetaja küsitles 29. novembril 1939. a Stalinit: "See ei olnud Saksamaa, kes ründas Prantsusmaad ja Inglismaad, vaid viimased kaks, kes ründasid Saksamaad, võttes endale praeguse sõja vastutuse. Pärast vaenulikkuste algust esitas Saksamaa Prantsusmaale ja Inglismaale rahuettepanekud ja NLiit toetas avalikult neid ettepanekuid, sest ta uskus ja usub, et sõja võimalikult kiire lõpetamine kergendaks suurel määral kõigi riikide ja rahvaste seisukorda. Inglise ja Prantsuse juhtivad ringkonnad lükkasid tagasi nii Saksa rahuettepanekud kui ka NLiidu püüded saavutada võimalikult kiiret sõja lõppemist. Sellised on tõsiasjad." Viimati muudetud: 27.04.2005
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |