Põllumajandusvaldkond tuleb viia Kaitseministeeriumi alluvusse

Poliitikute arusaamise hind on väga kallis – 25 000 gaasitatud siga ja 10 000 tapetud lehma. Mitme lihatööstuse pankrot ja piimatööstuse hingevaakumine. 

Kuna tegemist on riigi julgeolekuga, siis võikski selle valdkonna viia näiteks ka Siseministeeriumi alluvusse. Kuigi see mõnele isegi meeldiks, siis ise vaidleksin vastu. Nimetatud ministeeriumis on viimastel aastatel hakkama saadud mitme rumalusega järjest ning sellepärast ei saa tolle juhte usaldada. 

Rumalusteks nimetaksin näiteks piirivalve kaotamist, kontrolljoone ehk piiri võssakasvatamist, skandaale politseis, merepäästepunktide kaotamist, oma töötaja piiriülest kaotamist jne.

Kaitseministeerium tagaks kodumaise toodangu

Kaitseministeeriumi alluvuses oleks hoopis teised lood. See muudatus võiks tuua põllumajandusele uut hingamist. Miks ja kuidas? Põhjendan.

Esiteks – saaks võtta vastu otsuse, et sõdurid, piirivalvurid ja politseinikud toidetakse ära kodumaise toodanguga. Kindlasti lisanduksid neile veel mõned ministeeriumid ja ametid.

Uue tuule saaksid tiibadesse eelkõige kodumaiste liha- ja piimatoodete tootjad ning aiasaaduste kasvatajad ja töötlejad. Lisaplussiks seegi, et kodumaine toit on tervislikum.

Teiseks – riigi ja rahva ning sõjaväe kindlam varustamine toiduainetega.

Konflikti korral lõigatakse kindlasti ära õhu- ja meretransport. Maanteede kaudu toiduainete kohaletoomine on riskantne. Pealegi, vaevalt et jätkuks bensiini ja diislit.

Näitena võiks tuua sõjaväe toitmise banaanidega. Kui laevad Kuubalt kohale ei jõua, siis jäävad sõdurid nälga ja nende võitlusvõime langeb. Ukrainas toimuvast tuleks meil õppida. Ja hoolega. Seni, kuni see veel võimalik on.

Kolmandaks – kohaletoomise hajutatus. Toiduained ei asuks siis paaris-kolmes suures laos, vaid laiali üle kogu riigi. Kui kogu Eesti oleks ühtlaselt tootmisega kaetud, ei katkestaks ühe lauda või lihatööstuse rivist väljalangemine kogu varustusahela kokkulangemist. Teised kasvatavad ja/või toodavad toiduaineid edasi. 

Laieneb julgeolek

Lihtsustamise mõttes toon näitena ainult piima- ja lihatööstuse. Sama kehtiks juur- ja puuviljade, kartulite ja tomatite suhtes. Kui ka pool- ja valmistoodete valmistamine oleks hajutatud üle Eesti, lisaks see julgeolekut veelgi. 

Neljandaks – transport ja kütus. Täna on Eestis umbes 700 000 ha maid söötis. Nendelt maadelt võiks toota haljasmassi, millest saaks umbes kolmandiku Eestile vajalikust aastasest bensiinist-diislist. Sellega saaks sõita nii sõjaväe kui ka tsiviilisikute transport. 

Viiendaks – tagala on igale sõjaväele tähtis. Kõige paremini mõistavad tagala tähtsust Kaitsevägi ja Kaitseliit. Kui 100 000 täisjõus meest töötab Soomes, võib juhtuda, et just samapalju mehi jääb Eestis puudu, et riiki kaitsta. 

Kuuendaks – kaoks ära ebamäärasus. Viimased kaks aastat on näidanud, et kaks ministeeriumit töötavad teineteisele vastu. Üks minister mõtleb: kas alustada metssigade küttimist või mitte? Teine ministeerium otsustab aga kiiresti korraldada metssigade lisasöötmist. Ikka selleks, et katkul oleksid viljakamad tingimused arenemiseks ja levimiseks. 

Kaitseministeeriumis kehtib korralik käsuliin. Kui saadakse aru, et Lätis oli metssigade küttimisest kasu, siis suudetakse ka Eestis paari päevaga alustada nakkuskollete hävitamisega.

Ääremaad arenevad

Seitsmendaks – ääremaade kaitsevõime suurendamine. Kui igas vallas oleks võitlusvõimeline salk mehi, siis ei julge relvastatud pätibande üle piiri tulla. Siis pole vaja hakata ka meie piirile nelja meetri kõrgust traataeda ehitama, et suunata pagulased piiripunktidesse. 

Kaheksandaks – eelarve kindlus. Praegu on kaitsekulutusteks SKT-st eraldatud kaks protsenti. Räägitakse selle tõstmisest kolmele protsendile. See on selge signaal, et kui sellele liita põllumajanduse protsent, siis ei hakka keegi sellega vigurdama. 

Kaitseministeerium suudab ehk kindlamalt juhtida rahade eraldamist põllumeestele. Vajadusel saata neile appi töökäsi ja lisasummasid tootmise jätkamiseks. Siis oleks eesmärk selge – sõjavägi vajab toitmist, ääremaa vajab kaitsmist, põllumajandus on Eesti riigile sama tähtis kui imikule rinnapiim. 

Üheksandaks – põllumajandustoodetele välisturgude leidmine. Umbes nii, et miks meie peame teilt relvi ja varustust ostma, kui teie meie sealiha ei osta?

Ja kümnendaks – kui vormis mees istuks Brüsselis läbirääkimislaua taga, mõjuks see jõulisemalt kui kortsus pintsakuga konarliku keeleoskusega maamees.

Natuke mõtlemist, ja küllap võiks veel sellele ideele toetuspunkte leida.

ANTI RONK, kirjasaatja

[Pildiallkiri]

ÜHENDAME! Praegu läheb kaitsekulutusteks SKT-st 2 protsenti, räägitakse selle tõstmisest 3 protsendile. Kaitseministeerium suudaks ehk juhtida rahade eraldamist ka põllumeestele. Sest eesmärk oleks selge – sõjavägi vajab toitmist, ääremaa vajab kaitsmist, põllumajandus on Eesti riigile tähtis. Fotodwww.kaitseliit.ee ja www.teadus.ee

Jaga |