![]() Resümee: Üks ebaõiglus asendati teisegaANTO RAUKAS, 24. november 2004Lugupeetav härra Jaak Linnumäe! Edastasin Teile oma seisukohad omandireformi küsimustes isiklikus kirjas, kuid ilmselt need Teid ei rahuldanud, mistõttu pidasite vajalikuks küsimuse tõstatamist ajalehe veergudel (vt Kesknädal, 13. oktoober). Püüan nüüd vastata pisut põhjalikumalt, et edaspidi vältida mitte kuhugi viivat diskussiooni. Enamus arusaamatusi perekonnas ja ühiskonnas tervikuna tekib seetõttu, et vaidlevad pooled ei vaevu teise poole seisukohti ära kuulama ega nendesse süvenema. Ma olen korduvalt ajakirjanduses, raadios ja televisioonis väitnud, et omandireformi oleks saanud läbi viia palju arukamalt. Oma 1999. aastal ilmunud raamatus "Kõik on võrdsed, aga mõned on võrdsemad ..." on mul peatükk "Lörriläinud omandireform", mis algab sõnadega: "Omandireform pidi Eestis saama ühiskonna taassünni kandjaks, kuid tegelikult kujunes sisepoliitiliseks mudamaadluseks." Üheks oluliseks põhjuseks oli elukogemusteta ja saamatu komisjoni esimees Paul Varul ja teiseks omandireformi aluste seadusse sisse programmeeritud põhimõtteline viga, sest ühe sõõmuga püüti lahendada erastamist, tagastamist, kompenseerimist, munitsipaliseerimist ja muudki. Seadusega ei suudetud lahendada senise valdaja ja vara saaja suhteid, vara tagastamisel ei arvestatud sellel lasunud võlgu, arusaamatuks jäi väärtpaberite hüvitamine ja hoiuste mittehüvitamine, põhjendamatult laiendati pärijate ringi ja konstrueeriti subjektiivne pärimise kord. Selle tulemusena asendati üks ebaõiglus teisega. Küsimused töörühmale Olen Õigusjärgsete Omanike Liidu esimehena püüdnud ajada tasakaalustatud poliitikat, et kindlustada omandi tagastamisel ka üürnike huvide kaitse. Kuid seaduse valmis vorpinud töörühm oli tõepoolest vägev: üheksa ülemnõukogu liiget ja ülejäänud kaksteist kõrged valitsusametnikud, valitsuse esitatud inimesed ja keskpanga president. Minu teada on nad veel kõik elu ja tervise juures. Seega saab küsimusi omandireformi ebaõnnestumise ja vastava korduvalt täiendatud ning muudetud seaduse puuduste kohta kas otse või ajalehe kaudu esitada konkreetselt neile. See, et Jaak Allik valab praegu krokodillipisaraid ja püüab jätta muljet, et nüüd on pimedast saanud nägija, ei vabasta teda kaasosalisena süüst. Või miks läksid teadmata suunas kaduma Tallinnast lahkunud endise NLiidu sõjaväelaste alt vabanenud pinnad? Läbimõtlemata seadus 6. mail 1993. aastal võeti Riigikogus vastu eluruumide erastamise seadus, millega tagastamisele kuuluvates majades üürilepingu alusel elanud inimesed jäid ilma eluruumi erastamise õigusest. Ka see seadus oli detailides läbi mõtlemata, sest õigusriigis saab kõnelda siiski vaid omaniku õiguste taastamisest neile tõepoolest kuulunud varale, s.o õigusvastaselt võõrandatud varale, mitte aga sellest oluliselt erinevale, teiste kätetööga kujundatud varale. ORASe § 2 lg 2 nõuab ju selgesõnaliselt, et vara tagastamine ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Virisemine ei vii edasi Kuid ajalooratast ei saa enam tagasi keerata ja omandireform on sisuliselt lõppemas. Ebaõiglust on olnud tõepoolest palju. Kuid mis on siis ÕIGLUS? Usklikele on õiglus Jumala tahe ja vaid Jumal on õiglane kohtumõistja. Demokraatlikus ühiskonnas teostub moraalile baseeruv õiglus seadusele tugineva õigusemõistmise kaudu, mis peab ühiskonda kaitsma võimalike hälvete eest. Eestis on demokraatlikul teel valitud Riigikogu ja selle määratud valitsus, kelle enamuse tahte kohaselt kehtestatud normide kogum võib meile mitte meeldida. Kuid kui see meeldib enamusele, viiakse see ellu riiklike mõjutusvahenditega. Õiguse abil reguleerib riik inimeste käitumist ja organisatsioonide tegevust ning tõkestab teistsuguste ühiskondlike suhete teket ja arengut. Eesti rahvas on oma esindusorganite kaudu vabatahtlikult valinud liberaalse turumajanduse tee. Olukorda on võimalik muuta rahvahääletuse või Riigikogu ja kohalike omavalitsusorganite ümbervalimise teel. Rahva tahe kajastub demokraatlikus riigis vaid sel viisil. Virisemine minevikus tehtud vigade ümber ei vii elu edasi. Viimati muudetud: 24.11.2004
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |