Noorte huve saavad kaitsta vaid noored ise

TARMO LAUSING,      23. aprill 2003




Poliitikute valimistejärgne võidurõõmusära silmis või kaotusekibeduse kripeldus kurgus hakkab tasahilju kaduma. Enne tõsise töö juurde asumist tuleks aga igal erakonnal ja igal parteitegelasel, kes soovib poliitilisel maastikul ausalt ja edukalt edasi tegutseda, läbi viia eneseanalüüs. Analüüsida iseenda tegusid, poliitilisi otsuseid, sedagi, mis tegemata. Välja tuua suuremad õnnestumised ja eksisammud, et neist tuleviku tarvis õppida.

Kus on noored Eesti ühiskonnas?

Ma ei hakka rääkima Keskerakonna minevikust ega vigadest Riigikogu valimistel. Seda on juba korduvalt teinud teised erakonna liikmed. Pean märksa olulisemaks vaadata tulevikku ning aidata omalt poolt kaasa sihtide seadmisel. Kuna teema on suur ja lai, piirdun järgnevalt mõne mõttega noorte ja noortekogu rollist Keskerakonnas ning Eestis ühiskonnas.
Keskerakonna noortekogu olevik pole halb. Aastatega on üles ehitatud suur organisatsioon ligi 1500 liikmega. noortekogust on viimastel aastatel sirgunud mitu tugevat poliitikut: Sven Mikser, Ramon Loik, Evelyn Sepp, Lauri Laasi.
Samas tunnistan, et valimisaasta pole kesknoortele läinud nii hästi kui oleks võinud. Puudu jäi üleriigilisest Noortekogu kampaaniast valimiste ajal, kannatas organisatsiooniline tegevus. Nüüd tuleb rohket tööd teha, et noortekogu ärksamale tasemele viia.
Ükskõik millise erakonna noortekogu tavalised ülesanded on noorsoole erakonna vaadete tutvustamine, nii kogu enda kui ka erakonna liikmeskonna kasvatamine, liikmetega tegelemine. Vähetähtis ei ole noortekogu kui poliitilise taimelava roll - tulevaste poliitikute leidmine ning koolitamine.

Erakonna noortekogu kui poliitikakool

Kõik eelnev kehtib ka Keskerakonna Noortekogu kohta. Aastaid on läbi viidud poliitikakoole, kus kesknoortele on esinenud paljud tuntud avaliku elu tegelased. Viimane taoline üritus toimus kõigest paar nädalat tagasi Tartus, kus räägiti päevapoliitiliselt olulistel teemadel - Eesti meedia rollist valimiste ajal ning Iraagi sõjast.
Korraldatud on ka kõiksuguseid tutvumisi, käidud ennast näitamas koolides, infomessidel ja mujal. Keskerakonna Noortekogu pole oma liikmeskonna poolest varju jäänud, noorte võimekus korraldada ning läbi viia meeleavaldusi, väljaastumisi jmt aktsioone pole paha. Noorte keskerakondlaste seas on palju akadeemilise taustaga vaimuinimesi. Noortekogu sõna jõuab päris tihti ühe või teise kanali kaudu üldsuseni.
Uued ajad ning poliitiline kultuur nõuab ka noortekogule uusi rolle. Ei piisa ainult emaerakonnale värske vere andmisest, vaja on, et noored arvamust avaldaksid ning enda ja eakaaslaste õiguste eest seisaksid. Kogemus näitab, et keegi teine seda nende eest ei tee. Samas on see kodanikuühiskonnale väga iseloomulik. Ühiskonnas peavadki olema kodanike ühendused, kes kaitsevad ühe või teise grupi huve.
Kodanike ühendus on poliitiline jõud, sealhulgas Keskerakonna noortekogu. Täna, kui õppetoetuste seaduse vastuvõtmine on takerdunud ning siin-seal lõpetatakse üliõpilastele toetuste maksmine, on selge, et noorte ning eriti üliõpilaste huvid on poliitilisel tasandil kaitsmata. Eestis puudub selline poliitiline organisatsioon, mis tõsimeelselt seisaks noorsoo huvide eest.

Akadeemilised tsentrinoored ühinesid

12. aprillil toimunud noortekogu poliitikakooli järel moodustasid tsentrinoortest üliõpilased Eesti Keskerakonna Noortekogu akadeemilise ühenduse (EKNA). Sel kevadel osalevad paljud kesknoored üliõpilasesinduste valimistel, et viia oma seisukohad üliõpilasteni ka esinduskogude kaudu. Tööd noorsoo, sh tudengite eest seismiseks on Keskerakonna Noortekogu juba alustanud. Tänu erakonna tugevale esindatusele Riigikogus ning kohalikes omavalitsustes saab noortekogu poliitilisi protsesse ja otsuseid mõjutada. Vaja on töötahet ning oskust teha poliitilist lobby-tööd.
Demokraatlikus riigis on ühiskonna edasiviimise vastutus hajutatud paljude subjektide vahel. Politoloogide arvates on siin oluline roll just kodanikeühenduste tekkimisel ning arenemisel. Kodanikud peavad läbi ühenduste ise tõstatama probleeme ning algatama diskussioone ühiskonnas. Miks ei võiks Keskerakonna Noortekogu kui kodanikeühenduse roll olla noorsoo huvide kaitsmine ja esindamine poliitilisel maastikul? Miks ei võiks olla just Keskerakonna Noortekogu see, kes tegeleb noori puudutavate probleemidega ning otsib neile lahendusi? Ma ei näe mingeid takistusi, miks see ei võiks nii olla.

Demokraatlikus ühiskonnas peavad kodanikud ise läbi ühenduste tõstatama probleeme ning algatama diskussioone. Keegi teine nende huve ei kaitse. Miks ei võiks Keskerakonna Noortekogu kui kodanikeühendus seista noorsoo huvide eest ja esindada kõiki tsentrinoori poliitilisel maastikul?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)