Pensioniea tõstmine Eestis on ebahumaansus

Valitsuse ettepaneku sisu ja põhjendus kattub Tööandjate Keskliidu kaks aastat tagasi esitatud plaaniga pensioniea tõstmiseks. Pole ka midagi imestada, sest see mõjukas lobigrupp on valitsusega sama jalga käinud paljudes küsimustes, mis puudutavad tööinimese sotsiaalse kaitse ja turvalisuse vähendamist.

Pensioniea tõstmine 65. eluaastani tähendab tänases sotsiaal-majanduslikus olukorras ju seda, et paljud inimesed ei elakski tööaastatega välja teenitud pensioni saamiseni. Arvestades Eesti inimeste eluiga, on see ettepanek meie arvates ebahumaanne ja võrdlus Euroopa Liidu teiste riikidega lausa kohatu.

Miks soomlased lõputult tööd ei raba?

Kuigi enamikus Euroopa Liidu  riikides on vanaduspensioniiga nii meestel kui ka naistel 65 aastat, on ka mitu riiki (nt Belgia, Prantsusmaa, Itaalia), kus inimesel on võimalik jääda pensionile tunduvalt varem ja mida ka väga usinalt kasutatakse, sest tööaastatega kogutud pensionikindlustus tagab vanaduspõlveks kindlustunde. Küsige mõnelt Tallinnas jalutavalt nooruslikult Soome pensionärilt: miks ta vaatamata  62 eluaastale tööd ei raba, nagu peab seda tegema Eesti mees? Saate teada, et riik on talle võimaldanud seda pensioniseadusega. Samal ajal pakub Soome seadusandlus välja võimaluse töötada kasvõi 70. eluaastani. Vahe on vaid selles, et kui Soome mehe keskmine eluiga küünib76 aastani, siis Eesti mehel on see keskmiselt 66 aastat. Teiste sõnadega - meie meestel poleks valitsuse plaani teostudes pensionipõlve nautimine ette nähtud, aga Soomes, Rootsis, Itaalias ja Hispaanias saavad inimesed olla pensionil keskmiselt 15 aastat! Tõe huvides tuleb siiski mainida, et ka Eesti naised, tänu meeste omast 10 aastat pikemale elueale, saavad samapalju aastaid ja enamgi pensionil olla.

Tööpuudus võtab mehelt tervise

Loomulikult võib inimene ise oma eluiga mõjutada tervislike eluviiside ja riskivaba käitumisega. Pole saladus, et Eesti meeste lühike keskmine eluiga johtub paljuski sellest, et palju noori mehi hukkub liikluses, sureb alkoholi liigtarbimise tagajärjel ja muudest riskiteguritest tulenevalt. Samal ajal ei tohiks  valitsus kahe silma vahele jätta  tänast majanduslikku olukorda, kus kümned tuhanded mehed on töökoha kaotanud.

Tsiteerin Eesti inimarengu aruannet 2008: „Tööpuudusega seotud stress ja terviseriskid on suurimad meestel." Enamik mehi on valmis pere ülalpidamiseks ennast kasvõi surnuks töötama, et  tagada perele soe tuba ja leib lauale. Kuid kui pole tööd kuskilt võtta, siis see võib murda ka kõige tugevama mehe tervise. Eurostat 2008 ütleb: „Tervena elatud eluaastate arv on Eesti meestel 49,4 aastat. Selle näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidus kõigil kolmel viimasel aastal madalaimal tasemel!".

Tulles täna välja pensioniea tõstmise kavaga, näitab Eesti valitsus selgelt, et aastaid võimul olnud Reformierakond ei hooli oma riigi inimestest, sest ei võeta kuulda isegi Euroopa Liidust tulevaid hoiatusi meie sotsiaalpoliitika ja sotsiaalkindlustuse möödalaskmiste kohta.

Inimarengu aruandes on kirjas ka järgmised väga hoiatavad read: „ Eesti on nii ühiskonna üldise kui ka individuaalse elukvaliteedi näitajate järgi Euroopa Liidu riikide hulgas viimaste seas!"

Eestil kõige viletsamad näitajad

Kuna parempoolse valitsuse jaoks pole ei praegused ega tulevased pensionärid olulised, siis tehakse ka (nagu Lätiski) kõige väiksemaid kulutusi sotsiaalsele kaitsele - 12.4% SKT-st. Tuletan meelde, et Euroopa Liidu keskmine on 26,9%!

Lõpetuseks veel lõik inimarengu aruandest 2008: „Majandusarengu kõrge tasemega riikide hulgas on Eesti kõige viletsamate tervisenäitajatega riik!"

Jätan nüüd hea lugeja otsustada, kuivõrd õigeaegne oli valitsuse kava pensioniiga tõsta.

Keskerakonna Seenioride Kogu igatahes taunib pensioniea tõstmist ja peab seda ebahumaanseks.

Läbi aegade kuulsaim Briti poliitik Winston Churchill on öelnud: „Poliitika on peaaegu niisama erutav kui sõda. Ja sama ohtlik. Vahe on vaid selles, et  sõjas võidakse sind tappa üks kord, kuid poliitikas palju kordi!"

ELMAR TRUU, Keskerakonna Seenioride Kogu juhatuse esimees

Jaga |