Euroopa ja Eesti otsivad vastuseid terrorismile

Viimaste aastate terrorirünnakute taustal on paratamatult tugevnemas Euroopa Liidu riikide koostöö terrorismi vastu võitlemisel ja radikaliseerumise ennetamisel. Eelmisel nädalal räägiti Eestis taas julgeolekust ja terrorismiohtudele vastamisest. 30. märtsil Euroopa Komisjoni ja Siseministeeriumi korraldatud konverentsil "Euroopa vastus terrorismile" küsitigi: mida teha radikaliseerumise vältimiseks ja millised suuremad väljakutsed seisavad julgeolekuasutuste ees lähiajal?

 Sõnavõtuga esinenud Euroopa Komisjoni julgeolekuliidu volinik Julian King ütles, et Euroopa Liidul on mängida võtmeroll aitamaks liikmesriikidel terrorismiga võidelda, ning Eesti on selles vallas olnud esirinnas. Rääkides pagulastest ja EL-i piiride kaitsest, märkis King, et piirikaitsmine pole väljakutse vaid Kreekale ja Itaaliale. „Meie eesmärgiks pole mitte piirid täielikult sulgeda, vaid teada, kes liiguvad sisse ja välja.“

Lõuna-Euroopa riikide aitamiseks on rakendatud erimeetmeid. Tulemaks toime suure hulga saabujatega on kohale saadetud Frontexi ja Europoli meeskonnad. Samuti on tugevdatud infovahetust. Sel alal tõi King esile just Eestit, kes püüab infovahetuse valdkonnas olla esirinnas. Tõhus infovahetus on terrorismivastase võitluse võti ning infovahetuse tõhustamiseks pani ta ette lisaks seniste süsteemide tõhusamale kasutamisele luua veel ka uus ja kõiki liikmesriike haarav süsteem.

King töötab Euroopa Komisjoni julgeolekuliidu volinikuna 2016. aasta septembrist. Varem on ta olnud Ühendkuningriigi suursaadik Prantsusmaal ja Iirimaal. Euroopa Komisjonis on tema vastutusalas julgeolekuliidu rakendamine, võitlus terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja radikaliseerumise vastu, teabevahetuse ja luurekoostöö parandamine Euroopa Liidus.

Eesti peab valmis olema

Samuti kõnega esinenud siseminister Andres Anvelt märkis, et kuigi Eestis on praegu terrorioht madal, pole Euroopa terrorismi vastu võideldes olnud senini kuigi edukas. Ta tõi näiteks hiljutise terroriakti Londonis, mis raputas taas kogu Euroopat ning äratas üles kõik julgeolekuga tegelevad inimesed alates reapolitseinikest kuni riigijuhtideni.

Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort tõi esile, et kuigi Eesti territooriumil pole terroriakte toime pandud, tõstab Eesti lähenev EL-i eesistumine kindlasti ohutaset. Ta kutsus üles olema valvsad ka võimaliku küberrünnaku suhtes, sest näiteks eelmisel aastal Brüsseli lennujaamas ja metroos toimunud terrorirünnakute järel tabas Belgiat kohe ka küberrünnak. Ta ütles, et eriliselt vajab parandamist Euroopa Liidu riikide vaheline infovahetus näiteks lennureisijate kohta, mis praegu liigub teosammul. „Me paneme info terrorismikahtlustuse kohta rahvuslikesse andmebaasidesse, kuid sealt see liikmesriikide vahel edasi ei liigu. Terrorismivastaseks edukaks võitluseks peame infovahetust kiiremini edendama,“ sõnas ta.

Rootsi näide

Göteborgi Ülikooli Segerstedti instituudi asedirektor Christer Mattsson, kes on üle kahe kümnendi töötanud vägivaldsetesse äärmusrühmitustesse kuuluvate noorukitega, rääkis põhjustest, miks Rootsis terrorirühmitustega liitutakse. Ta tõi Göteborgi põhjal näiteid, kus äärmuslasi värvatakse väga pikka aega linna ühtedest ja samadest piirkondadest. Göteborg on Euroopa üks suurimaid keskusi, kust islamiriigi võitlejaid Lähis-Itta värvatakse. Tihti on nad pärit isegi samalt tänavalt. Niisugused piirkonnad vajavad erilist tähelepanu ja oskusi, kuidas seal tegutseda.

Mattssoni sõnul on radikaliseerumise uuringutes tehtud viga, et jälgitakse vaid rünnaku sooritajaid ning uuritakse tagantjärele: miks see juhtus? „Tee terrorini leiame nende järgi, kes olid kõige vägivaldsemad. Sealt omakorda proovime leida võimalusi terrorismi ennetamiseks, mis aga pole kuigi veenev.“ Tuleks jälgida noori kogu aeg ning lasta neil õppida tundma iseendeid ja mõistma maailma, kus nad elavad. Ilma iseenda, maailma ja eneseväljenduse mõistmiseta suureneb vägivalla tõenäosus.

AIVAR JARNE

Kesknädal

Jaga |