![]() Almunia: Eesti majandusel tuleb kohaneda muutunud oludegaINDREK VEISERIK, 10. juuni 2009Kesknädal pöördus Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste voliniku Joaquin Almunia poole ja palus tal vastata Eesti majandusperspektiivi hindavatele küsimustele.
Millist rahanduspoliitikat tuleb Eestil rakendada, et vältida majanduse kollapsit? Senine ERM2-ga (tegemist on euroalaga ühinemise "ooteruumiga" - I.V.) kooskõlastatud rahandussüsteem on makromajanduslikku stabiilsust hästi toetanud. Praegused majanduse kohaldumismeetmed viitavad samuti Eesti majandusjuhtide püüdele saavutada majanduse suuremat tasakaalu olemasoleva rahandussüsteemi tingimustes. Ettevõetud muudatusplaani toetatakse poliitiliste otsustega, kaasa arvatud ulatuslikud rahanduse konsolideerimise abinõud ja uue töölepinguseaduse sätted. Tulevikule mõeldes tuleks soodustada abinõusid, mis aitaksid majandusel kiiremini ja sujuvamalt kohaneda. Mõned Eesti poliitikud on avaldanud arvamust, et Eesti peaks euroga liituma 1. juulil 2010. Millal on Eesti riigil tegelikult võimalik eurole üle minna? Nii Eesti kui ka ülejäänud Euroopa Liidu riigid, kes eurotsooni ei kuulu, saavad euro kasutusele võtta pärast vastavate kriteeriumide täitmist. Nende hulka käivad stabiilse hinnataseme konvergents, turvaline riikliku sektori finantsolukord ja valuuta vahetuskursi stabiilsus. Euroopa Komisjon analüüsib Eesti olukorra vastavust eurotsooniga liitumise tingimustele järgmise aasta kevadraportit käsitledes, Eesti valitsuse soovi korral aga vastavalt vajadusele. Senini on liikmesriigid euro kasutusele võtnud alati positiivsele otsusele järgneva aasta alguses. Viivitus on muu hulgas vajalik kohalike ettevalmistuste tegemiseks. Miks on Euroopa Komisjon vastu ideele, et kõik kolm Balti riiki läheksid vajadusel üheaegselt ja ühepoolselt üle eurole? Euro kasutuselevõtt on sätestatud Euroopa Liidu lepingus tagamaks liikmesriigile sujuvat ühinemist Euroopa majandus- ja rahandusliiduga. Praegusest kriisist väljatulekuks pole lihtsaid lahendusi. Eesti peaks keskenduma makromajanduslikku stabiilsust tagavatele meetmetele. Nii on võimalik luua majandusele kindlam vundament ja tagada eeldused majanduse kasvuks tulevikus. See võimaldab saavutada sujuvat sisenemist eurotsooni. Olen kindel, et see aeg saabub pigem varem, kui kaugemas tulevikus. Milline saab olema Eesti krooni kurss eurole üleminemise hetkel? Euroga liitumise monetaarseid tingimusi otsustavad Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel rahandusministrid Euroopa Nõukogu istungil. Viimati eurotsooniga liitunud Slovakkia, Malta, Küprose ja Sloveenia puhul kinnitati eurotsooniga liitumise kursid ERM-2 vahetuskursi alusel, mis järgis liitumisel valitsenud üldist vahetuskurssi. Eestis on vahetuskursi stabiilsust taganud liitumine ERM-2 süsteemiga ning vahetuskursiks on olnud 15,6466 krooni euro suhtes. Kui Eestil peaks olema lähitulevikus võimalus liituda euroga, siis toimuks see mitte tänu meie konkurentsivõimelisele, vaid pigem nõrgale majandusele. Kui mõistlikuks peate Eesti liitumist euroga sellistel tingimustel? Eestis on praegu tegemist majanduslangusega, kuid see ei tähenda veel, et majanduse alused on tingimata nõrgad või majandus konkurentsivõimetu. Praegu rakendatavad meetmed viitavad pigem majanduse paindlikkusele, tugevusele ja saavutustele, kui nõrkustele. Praegused hindade ja palkade kärpimised suurendavad Eesti majanduse konkurentsivõimet. Ressursside suunamine suurema tootlikkusega majandussektoritesse (kinnisvarasektorist tootmisse) aitab kaasa suuremale konkurentsivõimele, mille aluseks on suurem tööoskus, kõrgem kvaliteet ja innovatsioonivõime. Olen kindel, et Eesti väljub praegusest kriisist tervema majandusega, kui tal oli varem.
Küsis INDREK VEISERIK Viimati muudetud: 10.06.2009
| Tagasi uudiste nimekirja |