Pensioni saab tõsta 400 krooni kuus!

MARIKA TUUS,      23. veebruar 2005


Tänaseks on Keskerakond jõudnud seisukohale, et erakondadel pole vaja lõputult vaielda, kelle valitsusajal on pensione rohkem või vähem tõstetud.

Pensionid on nii kaugel maas inimväärse elatustaseme võimaldamisest, et Keskerakonna poliitikud on asunud otsima teid järsuks pensionitõusuks. Selleks on vaja kõigepealt leida alternatiivseid rahaallikaid kurikuulsale neljale protsendile, mille riik praegu riiklikust pensionikassast noorte teise sambasse ära võtab.

4% võtame stabiliseerimisreservist

Keskerakond esitas neljapäeval Riigikogus eelnõu, mis tõstaks 1. juulist pensione tunduvalt, üle 400 krooni kuus. See aitaks pensionäridel teravama kriisi koheselt lahendada. 4% sotsiaalmaksu teise samba rahastamiseks võtame spetsiaalselt selliseks otstarbeks loodud stabiliseerimisfondist. Mõtet on toetanud mitme erakonna poliitikud ja seadus lubab seda.
Tänased pensionärid maksid ise oma tööajal pensionikassasse 20 protsenti sotsiaalmaksu ja peavad selle sealt samas suurusjärgus ka tagasi saama. Nad ei ole võtnud endale noore põlvkonna pensioniea rahastamise kohustust. Kantides osa rahast teise sambasse, petab valitsus tänaseks pensionile jäänud inimesi.
Siiri Oviiri ministriajal, mis kestis kõigest 14 kuud, tõusis kuupension 355 krooni. Võin meenutada, et Mart Laari viimase valitsuse esimesel aastal (sotsiaalminister Eiki Nestor) tõusis pension 11 krooni, 2000. aastal 2 krooni.
Keskerakonna arvutuste kohaselt on pensioni tõusu rakendamise eeldatav kulu 2005. aastal kokku 533,3 miljonit krooni.

Noor põlvkond valmistub elama vanade arvelt

Ajalehtedes loeme süüdistusi nende poliitikute pihta, kes olid võimul ja hääletasid omal ajal teise pensionisamba rahastamise poolt tänaste pensionäride arvelt. Selle seaduse võttis 2001. aastal vastu tollane kolmikliit, rahvasuu kutsub seda Nestori-Kallase seaduseks. Siim Kallas oli siis rahandusminister, ja tema kinnitas kogumispensionide seaduse aruteludel, et teise sambasse ei võeta raha esimese samba arvelt. Ometi seda tehakse ning aastaks 2007 on pensionikassa seetõttu miinuses.
Keskerakond on kogu aeg hääletanud riiklikust pensionist 4% äravõtmise vastu. Kerime ajalugu tagasi ja vaatame tollaseid hääletusi! Seaduse vastu, mis pani pensionireformi tänaste pensionäride õlgadele ja võttis ära sotsiaalmaksu 20 protsendist 4 protsenti tulevastele pensionäridele, hääletas Keskfraktsiooni enamus. Mäletan, et Keskfraktsioon pidas seaduse vastuvõtmisel tugeva vastukõne. Ei, mitte teise pensionisamba vastu, vaid kogumispensionide reformi kulude katmise vastu sotsiaalmaksu arvelt. Mõistsime toonase kolmikliidu ebaõiglase pensionireformi teravalt hukka.
Olgem ausad, kurja juur on ikkagi indekseerimisindeks, mis tekitas meelega raha ülejäägi, et see siis teise sambasse kantida. Seadused olid vastu võetud, neid tuli täita.
Praegune koalitsioon kandis kohustusliku pensionikindlustuse fondi 2004. aastaks riigieelarve seadusega 769 100 000 krooni ja 2005. aastaks veelgi enam, 1 037 600 000 krooni. Nüüd siis juba üle miljardi, ja ikka esimesest sambast äravõetud raha. Kogumispensionide seaduse redaktsioon, mille tegi praegune valitsusliit, üksnes kinnitas tänastelt pensionäridelt teise pensionisambasse ära võetava sotsiaalmaksuosa seaduslikkust.

Tuhanded pensionäride allkirjad tõestavad õigluse nõuet
Koosmeelevalitsuse esimese kriisi ajal üle aasta tagasi, kui koalitsioonilepingut ümber mängiti, kogusid pensionäride ühendused teise samba ebaõigluse vastu enam kui 25 000 allkirja, mis anti üle Riigikogu esimehele Ene Ergmale. Kus need allkirjad on, miks pole eakatele inimestele nende mures vastatud?
Täna valmistuvad pensionärid uuteks meeleavaldusteks. Kas seda tahamegi? Õnneks räägib koalitsioon avameelselt pensionikassas haigutavast august oma valitsemisaja lõpus. Kas põhimõttel – pärast meid tulgu või veeuputus?
Alandati küll tulumaksu, kuid pensionär ei võitnud sellest sentigi. Pensionär kaotab, sest tarbimismaksud aktsiiside näol tõusid. Keskmine pension veidi üle 2000 krooni on võrreldes keskmise palga, toidukorvi, eluaseme kommunaalkulude ja muude teguritega häbiväärselt madal. Seda on ette heitnud Eesti vastavust sotsiaalhartale uurinud Euroopa Sotsiaalõiguste komitee. Ametlik elatusmiinimum oli meil viimati 1411 krooni – miks eluaeg töötanud emad ja isad peavad ennast alandama vaid poolteise-paarikordse miinimumiga? Absoluutne vaesuspiir riigis on aga 1614 krooni leibkonnaliikme kohta, ja neid peresid on Eestis 20%.
Keskmine pension Eesti Vabariigis on vaesusele liiga lähedal, ja seda tahab Keskerakond radikaalselt muuta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)