Kust on pärit karaiimid?

Jaan Niin,      13. september 2006


Võimalus kohata selle väikerahva esindajaid oli mul Leedus, Trakai linnas neli aastakümmet tagasi.
Suhteliselt väikesekasvulised karaiimid toodi sinna Leedu suurvürsti Vytautas Didysis'e (Suure) – (sünd. 1350 – sai troonile 1392 – suri 27. X 1430) ajal, kes oli värvanud nad endale ihukaitsjaiks. Selles ametis said karaiimid väga hästi hakkama. Suurvürsti turvanud karaiimide järglased on elanud Leedus juba vähemalt 600 aastat.
Vytautas Suur laiendas Leedu valdusi ida suunas, vallutades Smolenski vürstiriigi. Hiljem tegi ta kolm sõjaretke Moskva suurvürstiriigi vastu, sõdis tatarlastega ja saavutas koos liitlastega täieliku võidu Saksa ordu üle Grunwaldi (Tannebergi) lahingus, olles Leedu vägede juht.
Vahemärkus: Sobiv on meenutada, et kui 1930. a. tähistati Leedus 500 aasta möödumist kuulsa vürsti surmast, sai enamik tol aastal sündinud poeglastest nimeks Vytautas. Nende hulgas oli ka üks poiss Landsbergiste perest, keda nüüd Eestiski hästi tuntakse.

Mida kirjutavad erinevate aegade tähtsad teaberaamatud karaiimidest?

EE 4. köide (1934):
"Karaiimid ehk karaiidid (heebrea: "kirjalugejad"), umbes 750 a. p. Kr. tekkinud juudi sekt, mis ei tunnusta talmudit, vaid ainult piiblit. Praegu mõistetakse selle all ka juudistunud tatarlaste kasaari hõimu. Kasaaride keel on tatari keele murre oma kirjakeelega, mida kõneleb umbes 15 000 juudistunud tatarit või tataaristunud juuti Venemaal ja Poolas."

ENE 3. köide (1971):
"Karaiimid (hbr. "kirjalugejad"), väike türgi-tatari rahvas Ukrainas ja Leedus. Karaiimid on nime saanud talmudit mittetunnustava juudi sekti järgi, kuhu kuulusid alates 8. sajandist. Allusid 8.–10. sajandil Kasaari kaganaadile, asusid hiljem Krimmi. 14. sajandil tõi Leedu suurvürst Vytautas sealt mõnisada karaiimi perekonda Leedusse, kus nende järeltulijad elavad peamiselt Trakais ja Panevežysis. Rahvaarv (1959. a.) 5700, sellest Leedus 2400.
Karaiimi keel kuulub türgi-tatari keelkonna kõptšaki-polovetsi rühma ning jaguneb trakai (Leedus) ja galitši-lutski murdeks (Ukrainas) ning Krimmis on assimileerunud krimmitatari keelega. ﾜhtne kirjakeel puudub, kuid vähesel määral on karaiimikeelseid trükiseid varem ilmunud heebrea, ladina ja vene tähestikus."

Tundub, et selle väikese, vapra ja truu rahva esindaja võiks hästi sobida meie presidendi turvajaks.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)