Eestlaste sõjavaimustus ei tunne piire

Eesti meedia aga ei räägi, kuidas Kiievi sõjardid tapavad Ida-Ukrainas naisi ja lapsi. Kiiev ei sõdi Venemaaga, vaid omaenda rahvaga. Donetsk on praegu nagu ümberpiiratud Leningrad, mida iga päev tulistatakse, kus pole toitu, vett, elektrit ega soojust. Tapatöö ohvriteks on Ukraina kodanikest tsiviilisikud, mitte aga müstiline Vene vägi. Mingit vaherahu pole olnud. Donetsk on kogu aeg kiievlaste tule all. Ka rahvusvaheliste vaatlejate elu on kogu aeg ohus. Genotsiid käib täies hoos, seda juhib USA ja toetab Euroopa.

Eestlaste sõjavaimustus ei tunne piire. Jänkimehikesi on Eestis ainult käputäis, aga nende ülalpidamine on nii kallis, et lisaks ametlikule kahele protsendile SKP-st tuleb neile kulutada veel 8 miljonit eurot valitsuse reservfondist. Eesti on nagu lüpsilehm, kes maksab kinni kõik, mis USA temalt nõuab. Jänkimehikeste jaoks nuumabaaside asutamise asemel peaks meie riik võimaldama omaenda rahvale vähemalt tasuta hambaravi. Kas tõesti on Eesti Vabariik kehvem kui omaaegne NSV Liit, kus kogu arstiabi oli täiesti tasuta?

Jänkid teavad suurepäraselt, kuidas aborigeenidega [pärismaalastega] käituda, ja et aborigeenide alandlikkus ei tunne piire.

Mis puutub eestlaste uhkusesse selle üle, et meie maa on NATO sillapea Venemaa ründamiseks (usume ju, et NATO annab ennetava löögi, sest parim kaitse on rünnak!), siis tänapäevased raketid tabavad sihtmärke kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt ja sillapead näitavad ainult NATO valmistumist möödunud aegade sõjaks. Kõige tähtsam on muidugi, et Eesti kasutaks oma kasinat raha Ameerika relvastuse ostmiseks ja seeläbi toetaks jänkide majandust.

Vene ohu kattevarjus on eestlaste enesehävitamisvaimustus uue hoo sisse saanud. Üksteise järel on Riigikogu vastu võtnud seadusi, mis sisuliselt on suunatud oma rahva vastu. Kuigi oleme kristliku moraali suhtes immuunsed, nagu väidab Kivisildnik, siis usuhullustest laseme endid rõõmuga kaasa haarata. Peame vankumatult uskuma, et just Eestimaa pinnal saadab NATO korda imetegusid ja lööb puruks kogu maailmale kohutavat ohtu pakkuva Vene riigi. Mis meist endist saab, pole üldse tähtis, aga maailma oleme päästnud.

 EEVI GEIDIK, pensionär Rakverest

Jaga |